- aasta USA presidendivalimised tõotavad olla ühed viimase aja olulisemad ja tormilisemad poliitilised sündmused. Kui Ülemkohus alustas oma uut ametiaega näiliselt rahulikus tempos, on palju tõendeid, et valimiste lähenemine võib kohtunikele tuua ootamatuid ja keerulisi juriidilisi väljakutseid. Kuigi kohus on viimasel kümnendil teinud tähelepanuväärseid otsuseid, mis on mõjutanud relvaõigusi, abordipoliitikat ja rassilist võrdõiguslikkust, võivad 2024. aasta valimised sundida neid taas keskenduma valimisseaduste keerulistele küsimustele. See on aeg, mil Ülemkohus võib poliitilises ja juriidilises plaanis mängida võtmerolli, kujundades valimiste reegleid, tulemuste kinnitamist ja demokraatliku protsessi terviklikkust.
Valimiste eel seisev Ülemkohus
USA Ülemkohus koosneb praegu 6-3 konservatiivsest enamusest, mida juhib konservatiivne peakohtunik John Roberts. Kohtu koosseisu määravad kohtunikud on viimase kümne aasta jooksul suures osas määratud vabariiklaste poolt, sealhulgas kolm kohtunikku, kelle ametisse määras Donald Trump – Neil Gorsuch, Brett Kavanaugh ja Amy Coney Barrett. See muutus on oluliselt kallutanud kohtu ideoloogilist tasakaalu ja tõstatanud küsimusi kohtu erapooletuse ja sõltumatuse kohta, eriti valimiste kontekstis.
- aasta valimiste eel on Ülemkohus määratud kaaluma mitmeid olulisi juriidilisi vaidlusi, mis puudutavad eelkõige valimisprotsessi. Seni on kohus nõustunud arutama 40 juhtumit oma käimasoleva ametiaja jooksul, kuid tähelepanu keskpunktis võivad kiiresti tõusta valimistega seotud küsimused, mis nõuavad erakorralisi otsuseid. Üks olulisemaid küsimusi on: kui valimistulemused on vaidlustatud, kas kohtunikud leiavad end taas presidendivalimiste keskmes?
Ülemkohtu roll valimistel: Pretsedent Bush vs Gore
Kui räägitakse Ülemkohtu võimalikust rollist 2024. aasta valimistel, on vältimatu meenutada Bush vs Gore juhtumit 2000. aastast. See oli hetk, mil kohus astus otse poliitika keskmesse, otsustades hääletustulemuste üle Floridas ning lõpetades seal häälte ülelugemise, mis sisuliselt tagas George W. Bushi võidu Al Gore’i ees. See juhtum tekitas märkimisväärset vastukaja, kuna Ülemkohus sai esimest korda Ameerika ajaloos otsustavaks teguriks, kes määras presidendi.
Selle juhtumi pretsedent on oluline mõistmaks, kuidas Ülemkohus võib taas sattuda otsustavasse rolli, kui 2024. aasta valimised osutuvad sama tasavägiseks. Bush vs Gore tõi esile, kuidas kohtusüsteem võib mõjutada valimiste tulemusi, ning see on jätnud sügava jälje arusaamale Ülemkohtu erapooletusest ja võimupiiridest. Kui 2024. aasta valimised peaksid lõppema väikese hääle-enamusega mitmes otsustavas osariigis, nagu Pennsylvania, Georgia või Arizona, võib kohus seista taas silmitsi otsusega, mille tagajärjed ulatuvad kaugele valimistulemustest.
Pennsylvania ja posti teel saadetud hääletussedelite küsimus
Üks peamisi valimiste küsimusi, mis tõenäoliselt Ülemkohtusse jõuab, on seotud posti teel saadetud hääletussedelitega Pennsylvanias. Pennsylvania, mis on üks tähtsamaid kõikuva valijaskonnaga osariike, on olnud valimiste kohtuvaidluste keskmes alates 2020. aasta valimistest. Põhiline vaidlus on seotud küsimusega, kas posti teel saadetud hääletussedelitele, millel on vale kuupäev või kuupäev puudub, tuleks arvestada või mitte.
- aastal otsustas Pennsylvania ülemkohus, et valed kuupäevad muudavad hääletussedelid kehtetuks. See otsus vastas vabariiklaste seisukohale, kes on olnud mures võimalike pettuste pärast, kuid mitmed teised kohtud on seda otsust vaidlustanud, väites, et sedelite hülgamine kuupäeva eksimuse tõttu on ebaõiglane ja valijate õigusi kitsendav.
Pennsylvania puhul on oluline ka see, et osariik ei alusta posti teel saadetud hääletussedelite lugemist enne valimispäeva, mis tähendab, et hiljem saabuvad hääled võivad otsustavat rolli mängida. See küsimus on eriti oluline vabariiklaste ja demokraatide vahelises võitluses, kuna traditsiooniliselt on vabariiklased tugevamad kohapeal hääletamisel, samas kui demokraatidest valijad eelistavad tihti posti teel hääletamist. Kui vaidlused selle üle, millised sedelid arvestatakse, jõuavad Ülemkohtusse, võivad nende otsused oluliselt mõjutada valimistulemusi mitte ainult Pennsylvanias, vaid ka laiemalt, sest sedelite legitiimsuse küsimus on valimissüsteemi aluseks.
Orkaan Helene ja tormist tingitud valimiskaos Põhja-Carolinas
Põhja-Carolina, üks teisi võtmetähtsusega kõikuva valijaskonnaga osariike, võib samuti sattuda kohtuvaidluste keskmesse. Orkaan Helene, mis laastas suurt osa osariigist, häiris postiteenuseid, purustas teid ja elektrivõrke ning muutis mitmed valimisjaoskonnad ligipääsmatuks. Tormi tagajärjed on loonud segaduse valimiste korraldamisel, sealhulgas probleemid, mis puudutavad posti teel saadetud hääletussedelite kohaletoimetamist ja jaoskondade avamist.
Osariigi valimiskomisjon on juba rakendanud meetmeid tormist põhjustatud kahjude leevendamiseks, pikendades kohalike valimiste tähtpäevi ja kaaludes täiendavaid muudatusi, sealhulgas hääletussedelite kättesaamise tähtaegade pikendamist. Kuid sellised meetmed võivad kaasa tuua kohtuvaidlusi, kus süüdistatakse komisjoni volituste ületamises, kuna vastavalt USA põhiseadusele on valimisseadused osariikide seadusandlike kogude pädevuses. Ülemkohtu varasemad otsused on andnud tugeva eelise osariikide seadusandjatele, mis tähendab, et valimiskomisjonide ja hädaolukorras vastu võetud meetmete kehtivus võib sattuda küsimärgi alla.
Põhja-Carolina puhul on võimalik, et vaidlused hääletussedelite ja valimisjaoskondade üle jõuavad kiiresti Ülemkohtusse, eriti kui kohtunikud peavad lahendama küsimusi valimisreeglite muutmise kohta vahetult enne valimisi.
Georgia: Vabariiklaste valimiskomisjoni sekkumine
Georgia on samuti olnud viimastel aastatel valimiste vaidluste keskmes, eriti pärast 2020. aasta valimisi, kus Trump kaotas osariigis, kuid väitis alusetult, et tulemused olid võltsitud. Kuigi osariigi vabariiklik juhtkond – sealhulgas kuberner Brian Kemp ja riigisekretär Brad Raffensperger – on Trumpi valenõudeid tagasi lükanud, on osariigi valimiskomisjonis tugev Trumpi-meelne fraktsioon, mis väidab endiselt, et osariigi valimised on haavatavad pettuste suhtes.
Septembris 2024 otsustas Georgia vabariiklik valimiskomisjon, et kõik valimispäeva hääled tuleb käsitsi üle lugeda, vaatamata kohalike valimisametnike vastuseisule, kes väitsid, et selline samm tekitab segadust ja häireid. Kohalike ametnike sõnul ei ole käsitsi ülelugemine vajalik ja võib põhjustada valimiste viivitusi ning anda Trumpile ja tema toetajatele võimaluse väita, et tulemused on ebakorrapärased, mis võiks veelgi süvendada kahtlusi valimistulemuste legitiimsuses.
Selles kontekstis on demokraatlikud organisatsioonid ja vabariiklased
valmis vaidlema selle üle, kas osariigi valimiskomisjonil oli õigus sellist otsust langetada. Kui need vaidlused jõuavad Ülemkohtusse, võib kohus seista silmitsi küsimustega, mis puudutavad osariikide valimiskomisjonide õigusi ja osariigi seadusandliku kogu volitusi.
Uued valimisseadused: ECRA esmakordne rakendamine
Üks olulisemaid uusi seadusi, mis 2024. aasta valimistel proovile pannakse, on Electoral Count Reform Act (ECRA), mille Kongress võttis vastu vastusena 2020. aasta valimiste järel puhkenud kaosele ja 6. jaanuari 2021 sündmustele. ECRA eesmärk on takistada föderaalse tasandi ametnikke ja seadusandjaid valimiste kinnitamise protsessi väärkasutamast ning piirata võimalusi valimistulemuste vaidlustamiseks. ECRA annab vaidlused valimistulemuste üle kolmeliikmelise föderaalkohtunike paneeli kätte ning pakub võimaluse Ülemkohtusse edasi kaevata, kui paneeli otsus vaidlustatakse.
Kuna ECRA on esmakordselt kasutusel 2024. aastal, jääb küsimuseks, kuidas see seadus tegelikult töötab ja kas see on kooskõlas põhiseadusega. Kui seaduse rakendamine tekitab vaidlusi, võib Ülemkohus olla sunnitud võtma seisukoha, kas Kongressil on põhiseaduslik õigus kehtestada reeglid, mis puudutavad valimiste tulemuste sertifitseerimist. See oleks järjekordne näide sellest, kuidas Ülemkohus võib kujuneda oluliseks osaks valimiste tulemuste määramisel ja demokraatliku protsessi toimimises.
Kokkuvõte: Ülemkohus ja Ameerika demokraatia tulevik
- aasta presidendivalimised toovad USA Ülemkohtule olulise rolli, mis võib määrata mitte ainult valimiste tulemused, vaid ka Ameerika demokraatia usaldusväärsuse ja toimimise. Kui vaidlused hääletussedelite, valijate õiguste, valimiste sertifitseerimise ja uute valimisseaduste üle jõuavad Ülemkohtusse, on kohtunikel otsene võimalus kujundada USA poliitilist maastikku ja kinnitada oma roll demokraatia tugisambana.
Küsimus pole ainult selles, kas kohus suudab tagada valimiste legitiimsuse ja õiglustunde, vaid ka selles, kas avalikkus jääb kohtusüsteemi usaldama institutsioonina, mis suudab seista üle poliitilistest tormidest. Kohus on silmitsi tohutute panustega, mis puudutavad nii põhiseaduslikke õigusi kui ka kogu valimissüsteemi usaldusväärsust. 2024. aasta võib kujuneda Ülemkohtule aastaks, mis määratleb selle rolli Ameerika demokraatias aastateks, kui mitte aastakümneteks.
Refereeritud allikast: Politico
