Hiljuti lekkinud dokumendid Euroopa Komisjoni volinikukandidaatide vara ja huvide kohta on tõstatanud olulisi küsimusi läbipaistvuse ja võimalikku huvide konflikti vältimise kohta Euroopa Liidu kõrgeimas juhtkonnas. Kuigi otseseid seaduserikkumisi ei ole leitud, on mitmete volinike vara ja finantsseisund jäänud kas täielikult või osaliselt deklareerimata. See tekitab muret, kas nende volinikukandidaatide otsused saavad olema erapooletud ja kas avalikkus saab tõepoolest olla kindel, et nad töötavad üldistes huvides, mitte oma eraõiguslikes huvides.
Euroopa Parlamendi õigusasjade komisjon (JURI) on hetkel ametlikult läbi vaatamas kõigi 26 volinikukandidaadi huvide deklaratsioone, et hinnata nende sobivust ja sõltumatust. Nende seas on mitmeid tuntud poliitikuid, kelle varandus ja sidemed avalikkuse tähelepanu köidavad. Protsessi käigus on selgunud mitmeid huvitavaid, kuid mõnel juhul ka murettekitavaid üksikasju, alates ulatuslikest kinnisvaraportfellidest kuni konsultatsioonifirmade ja erasektori seotusteni.
Volinikud kui kinnisvaramagnaadid
Kreeka volinikukandidaat Apostolos Tzitzikostas tõuseb esile oma erakordselt suure kinnisvaraportfelliga. Tema deklaratsioon hõlmab 16 korterit, 655 463 m² maad, kuut kauplust ja mitmeid garaaže ja laoruume üle kogu Kreeka. Tzitzikostase perekond on üks suurimaid maaomanikke Põhja-Kreekas, kus omand ulatub tagasi sajandite taha. Tema vastutusalaks volinikuna saab turismitööstus, mis tekitab küsimusi, kas tema otsused selles valdkonnas võiksid mõjutada tema isikliku vara väärtust.
Sama ulatuslikud kinnisvaraportfellid on ka Itaalia volinikukandidaadil Raffaele Fittol, kes kuulub Giorgia Meloni juhitavasse parempoolsesse erakonda. Tema deklaratsioonist selgub, et ta omab seitsme korteri ja veel mitme kinnisvaraüksuse kõrval ka 15-protsendilist osalust Brindisi apteegis, mille väärtuseks on hinnatud 150 000 eurot.
Bulgaaria volinikukandidaat Ekaterina Zaharieva on omandanud mitmeid kinnisvaraüksusi nii Bulgaarias kui ka Kreekas. Aastatel 2016–2018 ostis ta kaks maja ja maatükki Bulgaarias, ning 2008. aastal ostis ta 6850 m² suuruse maatüki Kreeka Halkidiki poolsaarel.
Sloveenia volinikukandidaat Marta Kos deklareeris ligikaudu 1 miljon eurot hoiuseid, mis tekitab samuti tähelepanu oma suuruse poolest.
Mida pole avalikustatud?
Mitmed volinikud on kas täielikult või osaliselt jätnud oma vara ja finantsseisundi deklareerimata. Nende seas paistab silma Valdis Dombrovskis, kes on juba kümme aastat olnud Euroopa Komisjoni liige. Ta märkis oma deklaratsioonis, et ei oma aktsiaid ega võlakirju, et vältida võimalikke huvide konflikte. Samas on murettekitav, et mitmed volinikukandidaadid on jätnud olulised varad ja finantsseosed avalikustamata, kuigi just need andmed on olulised, et hinnata nende otsuste erapooletust.
Erandiks ei ole ka Kaja Kallas, kes deklareeris vaid pangakontod ja hoiused, jättes oma abikaasa vara ja seotused esialgu täielikult avalikustamata. Kallase abikaasaga seotud küsimused tõusid teravalt esile juba 2023. aastal, kui ilmnes, et tema abikaasa omas osalusi ettevõttes, millel oli ärisidemeid Venemaaga. Hiljem täiendas Kallas oma deklaratsiooni, lisades abikaasa ametikohad neljas juriidilises isikus – Tristock, Tallinn Directors Club, AS Framm ja Novaria Consult. Kallase esindajate sõnul on deklaratsioon esitatud ja hetkel Euroopa Parlamendi kontrolli all.
Erasektori sidemed ja konsultatsioonifirmad
Mitmed volinikukandidaadid omavad tihedaid sidemeid erasektoriga, mis tekitab täiendavaid küsimusi võimalike huvide konfliktide osas. Näiteks Roxana Mînzatu Rumeeniast, kes kandideerib asepresidendiks vastutamaks inimeste ja oskuste eest, asutas 2021. aastal konsultatsioonifirma, mis aitas ettevõtetel pääseda ligi EL-i fondidele. Kuigi ta teatas, et ettevõtte tegevus peatati 2022. aastal, näitab finantsandmestik, et ettevõte teenis siiski tulu ka 2023. aastal, mida Mînzatu oma deklaratsioonis ei esitanud.
Sarnased mured kerkivad esile Maria Luís Albuquerque’iga Portugalist, kelle karjäär on põiminud valitsuspositsioonid ja erasektori töökohad. Ta omab koos abikaasaga konsultatsioonifirmat Roundatmosphere, mis teenis 2023. aastal 170 000 dollarit, kuid nende omandistruktuur ja tulud jäid deklaratsioonis täpsustamata.
Mõjukad sidemed ja lobitöö
Lähedasi sidemeid kõrgemate poliitikute ja institutsioonidega leidub mitmel volinikukandidaadil. Christophe Hansen Luksemburgist, kes kandideerib põllumajandusvolinikuks, on seotud Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola kabinetiga, kus töötab tema abikaasa. Samuti on tema nõbu Luksemburgi põllumajandusminister, kuid seda seost Hansen oma deklaratsioonis ei avaldanud, kuna volinikud on kohustatud deklareerima vaid otseste pereliikmete vara ja sidemeid.
Ka Hispaania kandidaat Teresa Ribera on rahvusvaheliselt hästi tuntud, olles seotud enam kui kümne erineva rahvusvahelise organisatsiooni, mõttekoja ja agentuuriga, mis tegelevad kliima- ja keskkonnaprobleemidega.
Järeldus: läbipaistvus või varjatud huvid?
Euroopa Komisjoni volinikukandidaatide vara ja huvide deklaratsioonide põhjal on selge, et läbipaistvuse ja erapooletuse tagamisel on veel pikk tee minna. Mitmete volinikukandidaatide varanduslikud huvid, sidemed erasektori ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tekitavad õigustatud küsimusi nende sõltumatuse ja otsuste erapooletuse kohta. Protsess, kus kandidaate ei allutata piisavale avalikule kontrollile ja kus deklaratsioonide kontroll on pealiskaudne, on tõsiselt vigane. Läbipaistvuse ja vastutuse puudumine võib seada ohtu Euroopa Liidu kõrgeimate juhtide usaldusväärsuse, eriti ajal, mil avalikkus ootab oma liidritelt senisest suuremat avatust ja vastutustundlikkust.
Kui EL-i volinikud peavad täitma oma ametikohti kõrgeimate eetiliste standarditega, siis just praegune olukord tekitab kahtlusi, kas need standardid on piisavalt kõrged või on tegemist vaid tühjade sõnadega.
Allikas: Politico