Mart Helme sõnavõtt Riigikogu infotunnis toob esile mitu muret seoses Lihula mälestussamba eemaldamisega ja valitsuse tegevusega laiemalt. Ta kritiseerib teravalt nii peaminister Kaja Kallast kui ka siseminister Lauri Läänemetsa, süüdistades valitsust politsei vastutuse ebamõistlikus suunamises ja riigi põhiseaduslike õiguste rikkumises.
Helme väitel on see juhtum veel üks näide, kus politsei on valitsuse poolt tanki lükatud, sundides neid täitma otsuseid, mille poliitiline vastutus lasub tegelikult valitsusel. Siin näeb ta selget võimu kuritarvitamist – politsei justkui langetab otsuseid korrakaitseseaduse alusel, kuid tegelikult tehakse need otsused kõrgemal tasemel, kus seaduste kohaldamine on suunatud valitsuse poliitiliste eesmärkide täitmiseks.
Oluline küsimus, mille ta esitas, puudutab politsei tegevuse seaduslikkust. Helme kahtleb, kas korrakaitseseadust on õigesti rakendatud, ja väidab, et ilma politsei poolse ebaseadusliku jälitustegevuseta ei oleks olnud võimalik teostada samba konfiskeerimist sellisel viisil ja ajal, nagu see juhtus. Tema hinnangul ei kujutanud samba paigaldamine mingit avalikku ohtu, rääkimata riigipöördekatsest, nagu võis aimata valitsuse käsitlusest. Siin on suur vastuolu – ühelt poolt soodustatakse dialoogipolitsei kasutamist mõnede sümbolite kaitsmisel, samas kui rahvusliku sümboli eemaldamine toimus jõuliste vahenditega.
Veelgi enam, Helme pöörab tähelepanu ajaloolise narratiivi probleemile. Ta heidab valitsusele ette, et nende tegevus peegeldab Venemaa ajaloonarratiivi ja et nad püüavad vaikimisi kehtestada Kremli-meelset käsitlust Eesti ajaloost. Siin kerkib esile valitsuse järjekindel vaikus küsimustes, mis puudutavad Eesti vabadusvõitlejaid Teises maailmasõjas. Helme nõudis selget ja ühemõttelist vastust: kas Eesti mehed, kes võitlesid 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni vastu, olid bandiidid ja fašistid, nagu vihjab valitsuse retoorika, või olid nad vabadusvõitlejad?
Helme osutab ka sellele, et põhiseaduslikke õigusi – nagu kogunemisvabadus ja oma ajaloonägemuse kujundamine – rikutakse järjest enam. Ta tõstatab tuleviku kohta küsimuse: kas valitsus hakkab ka edaspidi iga valitsusevastase meeleavalduse maha suruma jõumeetoditega, kasutades politseid kui tööriista oma poliitilise võimu kindlustamiseks?
Kokkuvõttes on Helme sõnavõtt suunatud eelkõige valitsuse poliitilise vastutuse rõhutamisele. Tema sõnul on politsei kasutamine oma eesmärkide saavutamiseks ja seejärel vastutuse nende peale lükkamine ohtlik pretsedent, mis kahjustab õigusriigi põhimõtteid ja kodanike põhiseaduslikke õigusi.
Reffereeritud allikatest: Uued uudised, Riigikogu stenogrammid
