Eesti valitsuse käitumine seoses kaitsekulutuste ja laskemoona puudujäägiga on taas kord tõstnud küsimusi nende läbipaistvuse ja otsustusvõime kohta. Valitsus teadis juba 2022. aasta juunis, et riigil on 1,6 miljardi euro suurune laskemoona puudujääk, kuid see oluline informatsioon jõudis avalikkuse ette alles hiljuti.
Kaitseminister Hanno Pevkur vastas riigikogu liikmete küsimustele, millest selgus, et valitsusele tutvustati 1,6 miljardi euro suurust laskemoonavaru puudujääki juba eelmise aasta juunis. Kaitseminister märkis, et kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet käsitleti riigikaitse arengukava uuendamise raames, kuid konkreetset ettepanekut täiendava laskemoona hankimiseks ei tehtud ametlikult valitsusele.
Küsimusele, kui suure summa eest kaitseväe juhataja moona taotles, vastas Pevkur, et täiendava moona vajadusena toodi esile 1,6 miljardit eurot, tuginedes päevanormide põhisele arvutusele. Kuid alles tänavu juunis esitatud uued arvutused tõstsid selle summa 3,2 miljardi euroni, mis viitab tõsisele kaitsevõimekuse puudujäägile.
Küsimus muutus teravaks, kui kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm teatas ametist lahkumisest, viidates võimetusele selgitada valitsusele täiendavate kaitseinvesteeringute vajadust. Peaminister Kaja Kallas omakorda väitis, et valitsus ei ole arutanud seda teemat, kuna ametlikke ettepanekuid pole esitatud. Kaitseminister Pevkur rõhutas, et tema sai laskemoona vajaduse kohta arvutused kaitseväe juhatajalt kätte alles tänavu 1. juunil.
Peaminister Kaja Kallas väitis, et teema pole valitsuses arutatud, kuna ametlikke ettepanekuid pole laekunud. See vastandus Pevkuri avaldusega, et tema sai vajalikud arvutused kätte ja kavatseb need valitsusele esitada. Siin kerkib esile küsimus valitsuse sisekommunikatsiooni tõhususe ja otsuste edastamise kiiruse kohta.
Valitsuse käitumine peegeldab vana taktikat, kus ebapopulaarsed teemad jäetakse valimiste eel tahaplaanile. Avalikkusel on õigus teada riigi kaitsevõimekuse tegelikku olukorda, eriti olukorras, kus riigi turvalisus on otseselt ohus. Valitsuse otsus mitte käsitleda laskemoona puudujääki avalikult enne valimisi näitab, et poliitilised kaalutlused asetatakse sageli rahvusliku julgeoleku vajadustest kõrgemale.
Valitsuse suutmatus käsitleda olulisi julgeolekuküsimusi õigeaegselt ja läbipaistvalt tekitab tõsiseid kahtlusi nende vastutustundlikkuses. On selge, et avalikkus väärib täielikku ja ausat pilti riigi kaitsevõimest ja sellega seotud väljakutsetest. Valitsuse käitumine näitab, et on vaja tõsiselt üle vaadata, kuidas julgeolekualaseid otsuseid tehakse ja kuidas need teated avalikkuseni jõuavad. Valijad peaksid olema teadlikud valitsuse tegelikest tegevustest ja prioriteetidest, mitte ainult valimisplatvormi lubadustest.
Alliks: Delfi
