Peaminister Kaja Kallas on järjekordselt näidanud üles tõsist hoolimatust Eesti riigikaitse vajaduste suhtes, nagu osutas opositsioonipartei Isamaa esimees Urmas Reinsalu. Tema väitel valetas peaminister avalikult, väites, et sai teavet kaitseministeeriumi rahavajaduste kohta ajakirjandusest, kuigi vastavad ettepanekud olid valitsusele esitatud juba aasta tagasi.
Reinsalu sõnul peitub peaministri vale taga soov varjata valitsuse tegematajätmisi riigikaitse valdkonnas. Tegemist on äärmiselt tõsise küsimusega, mis mõjutab otseselt Eesti julgeolekut ja riigi usaldusväärsust. Reinsalu toob välja, et kaitseväe juhataja sõjalised soovitused olid valitsusele teada juba pikemat aega, kuid nende elluviimist on süstemaatiliselt ignoreeritud.
Samuti tõstatab Reinsalu küsimuse kaitseministri Hanno Pevkuri rolli kohta, kes väidetavalt on salastanud vastused arupärimistele ja pole suutnud tagada riigikaitse vajaduste rahastamist. Pevkuri sõnul ei saa riiki lõhki rebida uute maksude ja laenudega, kuid reaalsus on, et riigikaitse vajadused on pidevalt tahaplaanile jäetud. Pevkur kinnitas, et kaitseministeerium on arutanud rahavajadust, kuid lahendusi ei ole veel leitud. Pevkur ütles, et valitsus arutab seda küsimust riigi eelarvestrateegia raames ja et ettepanekud on alles hiljuti esitatud. Siiski jääb arusaamatuks, miks nii olulise teema käsitlemine võtab nii kaua aega.
Kaitseväe vajadus 1,6 miljardi euro järele moona ostmiseks, et tagada Eesti kaitsevõime enne NATO vägede saabumist, on olnud avalikult teada ja kinnitatud nii kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi kui ka kaitseväe juhataja Martin Heremi poolt. Reinsalu rõhutab, et see summa on minimaalne vajadus, mitte ideaal, ja selle eiramine seab ohtu kogu riigi julgeoleku.
Peaminister Kallase väide, et ta kuulis sellest ajakirjandusest, on otsene vale ja katse moonutada tõde, et varjata valitsuse ebaõnnestumisi. Reinsalu hinnangul on selline käitumine vastutustundetu ja näitab, et Kallas ei ole oma ametikohale sobiv.
Riigikaitse rahastamine ei saa põhineda maksutõusudel ega uutel laenudel, nagu valitsus püüab väita. See on ühekordne kulu, mille katmiseks tuleks kaaluda riigikaitselaenu võtmist. Reinsalu sõnul on valitsuse otsus vähendada kaitsevaldkonna nelja-aastast arengukava ligi 400 miljoni euro võrra täielik sigadus ja ohustab otseselt riigi kaitsevõimekust.
Lõpuks viitab Reinsalu kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi ametist lahkumisele kui tõsisele hoiatussignaalile. Salm on nimetanud lahkumise põhjuseks valitsuse suutmatust mõista täiendavate kaitseinvesteeringute vajadust. See olukord on tõsine julgeolekuprobleem, mida ei tohi alahinnata.
Pevkur omakorda püüab lahendada probleemi rahandusministriga, kuid reaalsed sammud puuduvad. Pevkur kinnitas, et kaitseministeerium on arutanud rahavajadust, kuid lahendusi ei ole veel leitud. Peaminister Kallase ja kaitseministri Pevkuri erinevad seisukohad ning tegevusetus on tõsine probleem, mis ohustab riigi kaitsevõimekust.
Kokkuvõttes näitab valitsuse tegevus või pigem tegevusetus, et Eesti riigikaitse ja julgeolek pole praeguse valitsuse prioriteet. On aeg teha selged otsused ja tagada riigi kaitsevõimekuse rahastamine, et vältida tõsiseid tagajärgi tulevikus. Peaminister Kallas peaks võtma vastutuse oma tegude eest ja astuma tagasi, et taastada usaldus riigikaitse juhtimisse.
Allikas: ERR
