Miks ei ole rahandusministeerium kehtestanud rangemaid laenupiiranguid riigi äriühingutele? Kui laenudega seotud riskid peaksid realiseeruma – ja kogemus näitab, et finantsolukord võib halveneda väga kiirelt –, siis vastutab lõpuks riik maksumaksja rahakotiga. See murettekitav tõsiasi toob välja riigikontrolli värske raport, mis paljastab, et rahandusministeerium on jätnud oma ülesanded täitmata, lastes riigi äriühingutel laenukoormuse kasvada murettekitava tasemeni.
Eesti Energia ja Tallinna Sadam on vaid kaks näidet, kus riigi äriühingud on võtnud märkimisväärseid laene, et rahastada projekte, mille tagasimaksmise korral peavad ebaõnnestumise korral vastutuse võtma maksumaksjad. Eesti Energia laenud moodustavad enam kui poole riigi äriühingute laenude kogumahust. Näiteks 2023. aasta veebruaris sõlmis Eesti Energia 600 miljoni euro suuruse laenulepingu, et refinantseerida Londoni börsil noteeritud võlakiri ja rahastada investeeringuid, sealhulgas taastuvenergia projektidesse ja süsinikuvabasse keemiatööstusse (Energia EE) (CBL Group) (Energia EE) (Energia EE) (ERR).
Rahandusministeerium on seni vältinud riigi äriühingute omakapitali osakaalu konkreetset nõudmist, väites, et hindamiskriteeriumid on subjektiivsed. Selle asemel on ministeerium piirdunud aastaaruannete põhjal koondaruannete koostamisega, mis toob kaasa reaalse tegevuse viivituse. Näiteks 2022. aasta koondaruanne avaldati alles 2024. aasta veebruaris, mis on vastuvõetamatu viivitus.
Rahandusministeeriumi rahulolu ainult dividendide vähendamise või omakapitali suurendamise ettepanekutega, kui laenudega seotud riskid realiseeruvad, on ilmselgelt ebapiisav lähenemine. See tähendab, et tegutsetakse alles siis, kui probleemid on juba käes. Makseraskuste korral jääb vastutus alati maksumaksjate kanda, kes peavad päästma ebaefektiivselt juhitud riigi äriühingud.
Rahandusministeerium peab oma meetmeid piisavaks, kuid riigikontrolli hinnangul ei rakenda ministeerium tõhusaid meetmeid, et suunata äriühingud optimaalse omakapitali vahemiku poole. See puudulik järelevalve loob olukorra, kus riigiettevõtted saavad liiga lihtsalt suuri laene, ilma et nende finantsdistsipliini piisavalt jälgitaks.
Rahvusvaheline Valuutafond ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon on oma juhendmaterjalides rõhutanud, et riik peaks olema aktiivne omanik, määrates riigi äriühingutele konkreetsed finantseesmärgid ja jälgides nende saavutamist. Rahandusministeerium on aga jätnud oma rolli täitmata, piirdudes ainult dividendide määramisega, samas kui laenudega seotud riskid realiseeruvad, vastutab lõpuks riik maksumaksja rahakotiga.
Kõike seda arvesse võttes, ei saa märkamata jääda Reformierakonna mustrit. Reformierakonna ajalooline poliitika ja otsused on tihti soodustanud laenukoormuse kasvu, jättes vastutuse maksumaksja kanda. Kuigi erakond on end tihti esitanud majanduslikult vastutustundlikuna, näitab tegelik olukord midagi muud. Reformierakonna juhtimisel on rahandusministeerium jätnud kehtestamata rangemad laenupiirangud ja konkreetsed finantseesmärgid riigi äriühingutele, võimaldades neil võtta liiga suuri riske.
Reformierakond peab valitsusest tagandatud saama ja rahandusministeeriumi peaks juhtima sellele sobiv minister. Ainult nii saame tagada, et riigi äriühingud tegutsevad vastutustundlikult ja maksumaksjate raha ei raisata.
