President Alar Karis hoiatab, et Venemaa šantaažiaktid võivad tulevikus muutuda senisest ohtlikumaks, mis seab Eesti ja tema liitlased tõsise surve alla. Karise sõnul peab valitsus tagama, et riigieelarve kärped ei kahjustaks julgeolekut, kuna Venemaa arsenali on lisandunud küber- ja migratsioonirelvade kõrval ka šantaaž, mille eesmärk on ühiskondade destabiliseerimine.
President Karis rõhutas pressikonverentsil, et Eesti julgeolekuasutused on valmis Venemaa võimalikeks rünnakuteks ning nende prioriteediks on rünnakute varakult avastamine ja nurjamine. “Venemaa püüab tekitada segadust ja konflikte meie ühiskondades. On oluline hoida sisemist tugevust ja märgata agressori kavatsusi,” sõnas Karis.
Karis kutsus valitsust üles tagama, et eelarvekärbete otsingul ei kannataks julgeolek. “Julgeoleku- ja majandusolukord on pingeline. On tähtis, et julgeolekule ja turvalisusele suunatud vahendid säiliksid ning eelarve oleks läbipaistev ja avalikkusele arusaadav,” lisas ta.
Riigikaitse nõukogu arutas ka Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku (MPEÕK) olukorda. Karis kinnitas, et Eesti riik austab usuvabadust, kuid rõhutas vajadust tagada, et kirikut ei kasutataks sõjapropaganda ja mõjutustegevuse vahendina.
Juunis toimuval Ukraina rahutippkohtumisel Šveitsis seisab Eesti Karise sõnul selle eest, et Ukrainale ei surutaks peale ebaõiglast rahu. Karis rõhutas, et kõik võimalused Ukraina aitamiseks pole veel ammendatud ja kutsus liitlasi üles julgetele ideedele.
Peaminister Kaja Kallas kinnitas, et Eesti julgeoleku tagamine on valitsuse prioriteet. Ta rõhutas, et Venemaa hübriidtegevus ohustab demokraatiat kogu Euroopas ning Eesti jätkab tegevusi Venemaa vastutusele võtmiseks läbi sanktsioonide ja karistuste. Kallas lisas, et NATO ja Eesti on reageerinud Venemaa hübriidrünnakutele, kuid rõhutas vajadust edasiste sammude koordineerimiseks.
Eesti julgeolekuolukord on pingeline ning Venemaa hübriidtegevus ja šantaažiaktid seavad riigi ja tema liitlased tõsise surve alla. President Karis ja peaminister Kallas rõhutasid vajadust säilitada julgeolekueelarve ja tugevdada liitlassuhteid, et tagada Eesti ja Euroopa demokraatia kaitse.
Allikas: ERR
