Hannes Sarv, portaali vabadused.ee toimetaja, esitab kriitilise vaate kliimakatastroofi kuulutamisele, tuginedes hiljuti linastunud Briti dokumentalisti Martin Durkini filmile. Sarv väidab, et filmile on Eestis valeinfo kleeps peale tõmmatud ja süüdistused propagandas peegeldavad pigem pealiskaudsust ja klimatismi usu tõekspidamisi. Cambridge’i ülikooli inimgeograafia professor Mike Hulme, oma raamatus „Kliimamuutus ei ole veel kõik: kliimapoliitika vabastamine alarmismist“, nimetab seda nähtust klimatismiks, kus iga loodusnähtus seotakse kliimamuutustega, sõltumata teaduslikest tõenditest.
Klimatismi uskujate sõnul on kõik olulised ja vähemolulised sündmused kliimamuutuse tulemus, olgu need siis metsatulekahjud või üleujutused. Isegi kui metsatulekahju põhjustab inimtegevus, süüdistatakse kliimat. IPCC aruanded ei toeta enamiku ekstreemsete ilmaolude kasvu, kuid klimatismi uskujad ignoreerivad seda.
Kanada Guelphi ülikooli majandusprofessor Ross McKitrick on üks teadlastest, kes dokumentaalis esineb. Tema sõnul on kliimamudelid sageli kallutatud ja näitavad ülemäärast soojenemist, mida isegi mudelite autorid on tunnistanud. McKitrick lisab, et neid mudeleid on jooksutatud juba aastakümneid ja need on osutunud liiga soojaks. Kas võtaksime tõsiselt börsianalüütikut, kes pidevalt eksib?
Faktikontrolli ajastu suur probleem on väidete, mitte faktide, kontrollimine. Delfi/EPLi faktikontroll kuulutas Durkini filmi pseudodokumentaaliks, tuginedes väitele, et CO2 on peamine kasvuhoonegaas. See on lihtne eksitus. Science Feedbacki „faktikontroll“ põhineb tihti arvamustel, mitte faktidel. Ajakirjanik John Stossel tõi kohtus välja, et Facebooki faktikontroll ei ole mitte faktide kontrollimine, vaid arvamuste esitamine.
Traagiline on see, et selliste arvamusartiklite alusel piiratakse sotsiaalmeediakanalites sisu levikut. See on tsensuur. Kliimafilm aga esitab debatis ühe poole vaateid, mis on meedia vahendusel juba igapäevaselt esindatud. On aeg küsida: kas klimatismi usk on muutunud uueks religiooniks, mis lämmatab teadusliku diskussiooni ja tõese info leviku? Kas me peaksime jätkuvalt toetuma kallutatud mudelitele ja arvamustele, mis piiravad meie arusaamist kliimamuutuste tegelikust mõjust?
Allikas: Postimees
