Lugesin Postimehest haridus- ja teadusminister Kristina Kallase kommentaare, kus ta väljendas muret lasteaedade eestikeelse õppe üle, öeldes: «Kas tõesti on komplekteeritud selliseid rühmi, kus on vaid paar eestikeelset last? Pedagoogiliselt ei ole [see] õige.» Ta rõhutas, et septembrist peavad kõik lasteaiad töötama eesti keeles ja lapsed saama õppekavajärgset haridust.
Kuid miks siis olukord selliseks kujunes? Kahe Lasnamäel lasteaias käiva lapse vanema sõnul mindi ühel lastevanemate koosolekul sujuvalt üle vene keelele, sest pooled vanemad ei saanud eesti keelest aru. Postimees kirjutab oma artiklis: «Mina olin ainuke, kes ütles, et vabandust, aga äkki tõlgiks ikka eesti keelde. Vanemad peaksid olema lastele eeskujuks, aga kui sa nõuad koosolekul ka vene keeles rääkimist, miks sa siis eeldad, et võõrad inimesed sinu lapsele keele selge õpetavad?» kirjutab üks lapsevanem.
Teine Lasnamäe lapsevanem jagab sarnast kogemust, kui tema laps hakkas lasteaiast koju tulles kasutama väljendeid nagu «mina sööma» ja «mina magama». Sügisel avastas ta ehmatusega, et lapse rühmas on kolmveerand lapsi venekeelsed. «Vahepeal hakkas mu laps rääkima vene aktsendiga, ja kui ma talle õhtul järele lähen, kõlab riidehoius ainult vene keel. Ometi tulime välismaalt Eestisse tagasi just selleks, et laps saaks viibida eestikeelses keskkonnas. Aga see on võimatu, sest eesti laste vajadused ja õigused on jäänud venekeelsete laste integreerimise tuhinas tagaplaanile,» kirjutab Postimees, viidates lapsevanemale.
Minister Kallas rõhutab, et lasteaedades seatakse eesmärgiks töötada täielikult eesti keeles ja tagada lastele kvaliteetne eestikeelne õpikeskkond. Samas tunnistab ta, et eesti keele kaitsmine lasteaedades pole lihtne, eriti kui venekeelsete laste osakaal on väga suur.
Siiski tekib õigustatud küsimus, kas minister Kristina Kallas pöörab tegelikult piisavalt tähelepanu keeleprobleemidele lasteaedades. Kui probleemid on teada, siis miks pole juba varem lahendusi välja pakutud ja rakendatud? Kas Kallas mõistab, et selline olukord, kus eestikeelsed lapsed jäävad vähemusse ja nende keeleoskus kannatab, seab ohtu eestikeelse hariduse tuleviku? Tema vastutusalasse kuuluv ministeerium oleks pidanud ammu reageerima, kuid tegelikkuses on Kallas lasknud olukorral liiga kaugele areneda.
Eestikeelne haridus algab juba lasteaiast, kus peaks olema tagatud tugev alus eesti keele omandamiseks. Kui lasteaedades puudub eestikeelne õpikeskkond, siis on küsimus, millist tulevikku me oma lastele loome? Kas eestikeelne Eesti jääb lõpuks lihtsalt loosungiks paberil?
Allikas: Postimees – «Minu laste rühmas on eesti lapsed vähemuses»
