- mail 2024 toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse „E-valimised – oht demokraatiale“ arutelu, mille algatas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Arutelul esitasid Riigikogu liikmed ja eksperdid teravat kriitikat e-valimiste süsteemi usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja legitiimsuse kohta. Ettekannetega esinesid Riigikogu liikmed Varro Vooglaid ja Martin Helme, infovabaduse aktivist Märt Põder ning vandeadvokaat Paul Keres.
Peamised kriitilised seisukohad ja täpsed ütlused stenogrammist:
- Usaldus valimiste süsteemi vastu on madal Varro Vooglaid (EKRE): „Paraku on Eestis valimiste süsteemi vastu usaldus väga räbal. Esiteks on ootuspärane, et tekib usaldamatus, kui lahknevus paber- ja e-hääletamise tulemuste vahel on sedavõrd suur, nagu mullustel valimistel nägime. Mäletame ju kõik seda olukorda, kus kõigepealt pabervalimiste tulemused näitasid ühte pilti, ja siis tulid e-valimiste tulemused, mis muutsid pildi totaalselt ära. Kui need muudaksid pilti natukene, mängiksid ümber mõnevõrra parlamendikohtade jaotust, siis see oleks ootuspärane, nad ei peagi täpselt kokku langema. Aga kui tuleb karjuv erinevus ühtede ja teiste valimise meetoditega saavutatud tulemuste vahel, siis on täiesti põhjendatud, et küsitakse, mis meil siin toimub,“ rääkis ta.
Lisaks rõhutas Vooglaid, et valimistulemuste vaidlustamine on keerulise regulatsiooni tõttu praktiliselt võimatu: „Valimistulemuste vaidlustamine on ülikeerulise regulatsiooni tõttu praktiliselt võimatu.“
- Hääletamise protsess ei ole kontrollitav ega läbipaistev Vooglaid jätkas: „Hääletamise protsess ja tulemused ei ole kontrollitavad ja läbipaistvad, samuti pole tagatud reaalselt hääletamise salajasus. Pole võimalik kontrollida, kas serveris valimiste ajal töötav programm vastab tegelikult varem avaldatud lähtekoodile. Reaalsus! See ei ole tühipaljas süüdistus, on reaalsuses.“
- Soome loobus e-hääletusest Vooglaid tõi esile põhjused, miks Soome ei võtnud e-hääletamist 2017. aastal kasutusele: „Neist esimene oli tehniline: ei ole kuidagi võimalik muuta turvaliseks valimisi, kus tuleb luua ühendus iga hääletaja arvutiga, sest see ei oleks täielikult suletud. Süsteem lihtsalt töötab nii. Teine argument oli seotud usaldusega: kui on hääletussedel ja pliiats, siis saab alati hääletussedelite juurde tagasi minna. Kui valimistulemuste suhtes tekib kahtlus, võib alati osutada tegelikele sedelitele tegelikus kastis. Neid saab alati üle lugeda ja on mõnikord üle loetudki. Kui on tegu arvutisüsteemiga, lähevad hääled suurde sulatuskatlasse. Samuti tuleb ära lõigata side üksikvalija ja suure sulatuskatla vahel. Nii et tegelikult ei saa kuidagi laiemale avalikkusele arusaadaval viisil tagada, et pettust pole toimunud.“
- Infovabaduse aktivist Märt Põder: e-hääletamise süsteem ei ole usaldusväärne Märt Põder: „See arvutisüsteem, kus genereeriti valimise privaatvõti ja milles pärast loeti hääled üle, pärines nii-öelda eikusagilt. Mina vaatlejana palusin võimalust lähtuvalt e-hääletuse käsiraamatust veenduda, et selles süsteemis, kus see võti genereeriti ja kus pärast hääled kokku loeti, et selles puudub pahavara. Seda võimalust mulle ei tagatud, mille peale ma tegin valimiskaebuse. Ja see oli siis ainuke minu kaebustest, mis osaliselt rahuldati. Öeldi, et jah, et mul peaks olema mingi võimalus midagi vaadelda,“ rääkis ta.
„Selgus, et see arvutisüsteem, kus see võti genereeriti, et valimiste korraldaja ise ka ei teadnud, mida ta oli sinna paigaldanud. Kõige olulisem süsteem, võtme genereerimise ja häälte kokkulugemise süsteem, pidi olema autentne Windowsi arvuti, mis oli laaditud alla mingisugusest ametlikust MSDN Windowsi repositooriumist, Microsofti repositooriumist, ja kõiki häid praktikaid järgides. Ja kui me siis panime selle ketta arvuti külge ja käima, siis selgus, et sinna oli paigaldatud ka ID-kaardi tarkvara, üks tekstiredaktor Notepad++ ja üks mäluketaste loomise tarkvara, mis ükski ei ole Microsofti toodang ja Windowsi osa, mis tähendab seda, et see arvuti ja see ketas, nad olid selle kokku pannud igapäevaste tööprotsesside käigus ilma seda tegevust protokollimata ja ilma omamata selle kohta ühtegi tõendit, mis arvutis on, ja nad lisaks ei mäletanud, mida nad sellele kettale olid paigaldanud. Selle ketta abil genereeriti siis valimiste kõige olulisemad võtmed, millega saab hääli lahti krüptida. Ja selle arvuti ettevalmistajal olid kõik võimalused, et see võti endale hankida sealt või siis manipuleerida häälte lugemist, sest sinna arvutisse, sellele kettale võis ta sisestada mida iganes,“ lisas Põder.
- Riigikogu liige Martin Helme: e-valimiste läbipaistvuse puudumine viib demokraatia kriisi Martin Helme: „Riigivõimu legitiimsus ei ole enam suurele osale ühiskonnast endastmõistetav või usutav. Seda probleemi oleks ju võimalik üsna lihtsalt lahendada, kui viga oleks ainult, nagu meil on tavaks öelda, kommunikatsioonis. Skeptikutele, mitteuskujatele oleks vaja ära näidata, kuidas süsteemis on tagatud tegelik vaadeldavus, kuidas on maandatud välja toodud riskid, kuidas on tagatud kontrollitavus nii valimiste ajal kui valimiste järel. Absoluutne enamus mõistlikke inimesi saaks rahumeeli tõdeda, et küsimustele on vastatud, kriitika on kummutatud, oma silmaga on saadud kaeda, kõik on tegelikult hästi.“
Helme lisas: „Kas polegi võimalik ära tõestada, et meie e-valimiste süsteem töötab ausalt ja õigesti, sest see tegelikult ei töötagi ausalt ja õigesti? Mina kardan, et tegemist on selle viimase variandiga. Pole väga tõsiseltvõetav selgitus, et ligi 40 protsendile elanikkonnast on ullikesed ja vandenõuteoreetikud.“
- Vandeadvokaat Paul Keres: kohtul on oluline roll, kuid kohtupraktika on puudulik Paul Keres: „Olen seisukohal, et legitiimseks saab põhimõtteliselt pidada selliseid valimisi, mis on läbi viidud seaduslikult ja usaldusväärselt, nende läbiviimise suhtes kas puuduvad kahtlused või kui kahtlused on tekkinud, siis need kahtlused on läbi vaieldud ja kohus on otsustanud, et need kahtlused ei ole põhjendatud.“
Keres uuris kolleegidega kohtupraktikat ning leidis 68 Riigikohtu otsust ja määrust, mis on tehtud e-hääletamisega seotud asjades. „Nendest 68 kohtuasjast on 18 kaebust jäetud läbi vaatamata. Üheksa jäeti läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei suutnud kaebust sihtida kohtusse õigeaegselt või kohus leidis, et kaebaja ei ole suutnud põhjendada, kuidas etteheidetav rikkumine konkreetselt tema õigusi rikub. Rahuldamata on jäänud 49 kaebust, millest kaebeõiguse puudumise tõttu jäi rahuldamata jällegi 12, kaebetähtaja ületamise tõttu 10 ja veel seitse on jäänud rahuldamata seetõttu, et kohtu arvates on etteheited liiga üldist laadi,“ loetles Keres.
„Rahuldatud on üks kaebus ja see rahuldati põhjusel, et Riigikohus nõustus kaebajaga, et Vabariigi Valimiskomisjon luges ise kaebetähtaega ebaõigesti ja seetõttu jättis kaebaja kaebuse läbi vaatamata. Aga sisulise soodsa lahendini ma ütleksin etteruttavalt ka see kaebaja jaoks ei jõudnud.“
Kerese sõnul tähendab see statistika seda, et ligi pool kohtule esitatud kaebustest ei ole saanud sisulist tähelepanu. „Seda tuleb minu arvates pidada tõsiseks probleemiks, sest ometigi on Riigikohtu ette toodud üsnagi tõsiseid ja kaalumist väärivaid kahtlusi.“
Keres pakkus välja valimiskorra reformi kolm põhisuunda:
- Kaebusi peaks saama esitada ka avalike huvide kaitseks.
- Kaebetähtaegasid tuleks lihtsustada ja pikendada.
- Valimiskaebused peaks lahendama kaheastmelises menetluses: esmalt halduskohtus koos hüppava kassatsiooniga Riigikohtule.
- Läbirääkimised ja erakondade seisukohad Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksander Tšaplõgin (KE), Andre Hanimägi (SDE), Hendrik Johannes Terras (E200), Andres Sutt (RE), Mario Kadastik (RE), Kalle Grünthal ja Ants Froch (EKRE). Kuigi erakondade esindajad väljendasid erinevaid seisukohti, kritiseeris opositsioon valitsuse passiivsust e-valimiste probleemide lahendamisel.
Kriitilised küsimused, mis vajavad vastust:
- Kuidas saab valitsus tagada e-valimiste süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse?
- Kas paber- ja e-hääletamise tulemuste vahelised lahknevused võivad ohustada demokraatiat?
- Miks on e-valimistega seotud kohtuvaidlusi keeruline algatada ja võita?
Kokkuvõte:
Arutelu näitas selgelt, et usaldus e-valimiste vastu on tõsiselt kahjustatud. Kui süsteemi usaldusväärsust ei suudeta taastada, võib see viia demokraatia kriisi. Riigikogu ja valitsus peavad võtma meetmeid, et tagada e-valimiste legitiimsus ja läbipaistvus.
E-valimiste süsteemi praegune läbipaistmatus, kontrollimatus ja usaldusväärsuse puudumine toidab aina kasvavat lõhet kodanike ja valitsuse vahel. Usalduse taastamine eeldab kiireid ja otsustavaid reforme, mis hõlmavad süsteemi põhjalikku kontrolli, riskide maandamist ja sõltumatut auditeerimist. Kui valitsus e-valimiste läbipaistvuse tagamiseks ei tegutse, siis riskib ta mitte ainult e-hääletuse, vaid kogu valimissüsteemi legitiimsuse kaotamisega.
Kohtusüsteemi keerukus ja valimiskaebuste sisulise läbivaatamise puudumine ainult süvendavad probleemi, jättes rahulolematud kodanikud hääletustulemustega rahulolematuks. On aeg, et valitsus ja Riigikogu võtaksid e-valimiste kriisi tõsiselt ja reageeriksid kohaselt, enne kui Eesti demokraatia legitiimsus pöördumatult kahjustub.
Varro Vooglaid: ettekannetest vaatasid vastu sünged faktid probleemidest e-valimiste süsteemis