President Joe Bideni valmisolek kulutuste kärbete üle läbi rääkida on vastutustundetu poliitiline otsus, mis seab USA majanduse tõsisesse ohtu. CNN kirjutab, et Bideni avalik strateegia on nõuda võlapiiri tõstmist ilma tingimusteta, kuid privaatsetes läbirääkimistes on ta olnud nõus vabariiklaste kärpeettepanekutega kompromissi leidma.
Avalikes sõnavõttudes nõuab Biden võlapiiri tõstmist ilma kärbetega sidumata, öeldes: “Võlapiiri tõstmine ei tähenda uusi kulutusi – see tähendab olemasolevate kohustuste täitmist.” Samas on ta privaatselt valmis läbi rääkima kärbete üle, kui vabariiklased loobuvad võlapiiri tõstmise sidumisest.
Bideni segane ja leebe strateegia vabariiklaste suhtes põhjustab kriitikat. Kuigi ta hoiatab Kongressi vabariiklasi, et USA maksejõuetus on vastuvõetamatu, on ta samas valmis kärbete üle läbi rääkima. Ta on väljendanud avalikku pühendumust kompromissile, öeldes: “Meie eesmärk on jõuda mõistliku ja vastutustundliku lahenduseni.” Kuid tema valmisolek kõnelusteks kärbete üle seab kahtluse alla tema tõsiduse võlapiiri tõstmise osas ilma eeltingimusteta.
Esindajatekoja spiiker Kevin McCarthy süüdistab Bideni administratsiooni vastutustundetuses ja rõhutab, et vabariiklased nõuavad vastutustundlikku eelarvepoliitikat. “Kõik, mida me nõuame, on vastutustundlik eelarvepoliitika,” ütles McCarthy.
Bideni leebus vabariiklaste suhtes jätab demokraadid nõrgaks ja seab USA majanduse tõsisesse ohtu. Rahandusminister Janet Yellen on hoiatanud, et USA võib muutuda maksejõuetuks juba 1. juuniks, kui võlapiiri ei tõsteta. See on avaldanud survet nii Bidenile kui ka Kongressi vabariiklastele leida kiire lahendus.
President Joe Bideni otsus avaldada sel nädalal ultimaatum, et suur Iisraeli pealetung Rafahi linnas tooks kaasa mõnede USA relvade tarnete peatamise, ei sündinud kergelt. See tehti pärast mitmeid telefonikõnesid peaminister Benjamin Netanyahuga, alustades veebruari keskpaigast, kus Biden kutsus teda üles loobuma plaanist tungida Gaza lõunaosas tihedalt asustatud linna, mis on olnud kriitiline humanitaarabi kanal.
Bideniga seotud ametnike sõnul kestsid tundide kaupa virtuaalsed ja isiklikud kohtumised Bideni kõrgeimate riikliku julgeoleku ametnike ning nende Iisraeli kolleegide vahel, et edastada sama sõnum. Bideni nõunikud selgitasid, et Hamasiga võitlemiseks on ka muid võimalusi, mis ei hõlma linna tungimist, kuhu üle miljoni palestiinlase on läinud varjule.
President ja tema meeskond hoiatasid Netanyahut mitmel tasandil, et suur sissetung Rafahisse ei saaks Ameerika relvadega tuge. Valge Maja sõnul oli see sõnum Iisraeli valitsusele hästi arusaadav, ütlesid Valge Maja ametnikud neljapäeval.
Bideni sõnul oli avalike hoiatuste esitamine samm, mida ta oli pikka aega vältinud. Selle tegemine tähistas pööret ja suurimat lõhet USA-Iisraeli suhetes alates oktoobri seitsmendast päevast, kui Hamas korraldas Gaza sõja algust tähistanud terrorirünnakud. Isegi siis, kui tema enda partei progressiivsed liikmed avaldasid survet humanitaarse kannatuse vähendamiseks Gazas, oli Biden hoidunud avalikust lõhestumisest Netanyahuga.
Sellegipoolest näis Netanyahust sõjakabineti kohtumiste ajal sissetung Rafahisse peatselt tulevat. Iisraeli kaitsejõud (IDF) on nüüd loonud kohaloleku Rafahis ja mööda selle piiri, tõkestades kahe abipunkti juurdepääsu ja hoiatades suurema pealetungi eest.
Lõpuks jõudis Biden pärast ametnike sõnul hoiatuste eiramist järeldusele, et tema hoiatusi eirati ja ta muutis kurssi.
Eelmisel nädalal peatas Biden 3500 pommi tarnimise Iisraelile, mida administratsiooni ametnikud kartsid, et Rafahile visatakse. Kolmapäeval Wisconsini kogukonna kolledžis CNN-i Erin Burnettiga intervjuud andes tegi Biden maailmale selgeks, mida ta oli juba varem Netanyahule eraviisiliselt selgeks teinud.
“Kui nad lähevad Rafahisse, siis ma ei anna neile relvi, mida on ajalooliselt kasutatud Rafahiga tegelemiseks, linnadega tegelemiseks – selle probleemiga tegelemiseks,” ütles Biden Burnettile.
Presidenti nõunikud ütlesid, et sõnum ei oleks pidanud olema Iisraelis sihtgrupile üllatus.
“Võin kinnitada, et otsene ja sirgjooneline viis, kuidas ta oma muresid Erin Burnettile selles intervjuus väljendas, on kooskõlas sellega, kuidas ta on neid peaminister Netanyahule ja Iisraeli ametnikele väljendanud,” ütles Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby neljapäeval.
Kirby sõnul on Iisraeli valitsus juba mõnda aega mõistnud pealetungi tagajärgi Rafahile ja selle mõju USA relvatarnete tulevikule.
Sõltumata sellest, kas Iisraeli ametnikud olid presidendi vaadetest teadlikud või mitte, reageerisid nad avaldusele šokiga. Netanyahu oli trotslik.
“Kui me peame üksinda seisma, siis me seisame üksinda. Olen öelnud, et vajadusel võitleme oma küüntega,” ütles ta neljapäeval. Iisraeli ametnikud püüdsid Bideni avalduse tähtsust samuti pisendada. IDF-i pressiesindaja Daniel Hagari ütles, et Iisraelil on juba relvad olemas kavandatud missioonide jaoks.
Lisaks 2000-naelastele pommidele ütles Biden CNN-ile, et kaudtuli võib olla piiratud juhul, kui toimub sissetung Rafahisse. Kuigi kaudtuli on pommidest väiksem, peab Bideni administratsioon seda relvaliiki diskrimineerimatuks ja ebatäpseks, mis võib linnapiirkondades suurt kahju tekitada.
Iisrael on väitnud, et tema praegune kampaania Rafahis on “piiratud”, kirjeldus, mida USA ametnikud on kordanud. Kuid kulisside taga püsivad kahtlused Iisraeli kavatsuste suhtes, nagu CNN on teada saanud, ja USA-le on selgelt selgitatud, kuidas Iisrael kavatseb edasi liikuda.
Konflikti käigus on Bideni pettumus Netanyahuga kasvanud, isegi kui USA president on avalikult öelnud, et tema toetus Iisraelile on kõigutamatu.
Biden on selgeks teinud, et olenemata sellest, milline on Iisraeli ja Hamasi sõja suund, jääb USA Iisraeli kõige tugevamaks liitlaseks seni, kuni ta on president. Nõustajate sõnul eristub see veendumus presidendi suhetest Netanyahuga.
“Iisrael ei ole sama, mis Netanyahu,” ütles üks Bideni vanemnõunik CNNile.
Rafah pole vaevalt ainus tüliküsimus suhtes. Bideni lähedaste nõunike sõnul kaotas president kannatuse, kui Iisraeli kaitsejõud (IDF) tappis aprilli alguses kogemata seitse World Central Kitcheni abistajat Gaza sektoris – nende seas oli üks USA kodanik.
Selle uudisega tutvudes väljendas Biden raevu, ütlesid nõunikud. Ta tegi nõunikele selgeks, et abistajate surmad olid vastuvõetamatud ja tähistasid “rikkumist” viisil, kuidas ta ootas, et Iisrael oma sõda läbi viib, ning et see hetk nõuab uut reageerimist. Tema meeskond korraldas kiiresti telefonikõne Netanyahuga.
Nädalaid varem oli Biden jaganud sõpradega Capitol Hillil – kommentaarides, mis tabati kuumal mikrofonil – et tema ja peaminister liiguvad tõenäoliselt mingisuguse lahkhelini. Ta ennustas, et mõlemad juhid seisavad silmitsi “tõega silmitsi seismise” hetkega.
Mitu nõunikku ei eitanud, et Bideni telefonikõne Netanyahuga aprillis oli vähemalt nii lähedal sellisele “tõega silmitsi seismise” hetkele, kui mõlemad juhid olid selleks hetkeks olnud. Lühikese kõne käigus andis Biden Netanyahule uue hoiatuse: kui Iisrael kurssi ei korrigeeri, kaalub USA oma toetust liitlasele konfliktis.
See tähistas kõige selgemat signaali, et kuus kuud pärast sõja algust hakkas Biden tõsiselt kaaluma USA toetuse tingimusi Iisraelile. Kuid isegi siis polnud teada, kuidas need tagajärjed täpselt välja näeksid ja millised Iisraeli tegevused Bidenit lõpuks kallutaksid.
Pärast nende kõnet on Valge Maja kiitnud Iisraeli samme humanitaarabi suurendamiseks, sealhulgas täiendavate ületuskohtade avamist. Kuid Rafah varjutas jätkuvalt suhteid, sest Iisraeli ametnikud nõudsid vajadust Hamas linna rünnata, isegi kui Bideni nõunikud ütlesid, et nad pole näinud plaani, kuidas seal tsiviilisikuid kaitsta.
Mõlema poole kohtumised ei toonud küsimuses üksmeelt, nagu ütlesid asjaga kursis olevad inimesed. Valge Maja ametnikud ei olnud veendunud Iisraeli plaanides tsiviilisikuid kaitsta ning avaldustes rõhutati, et linna sissetung põhjustaks humanitaarse katastroofi.
“President ja tema meeskond on olnud mitu nädalat selged, et me ei toeta ulatuslikku maapealset operatsiooni Rafahis, kus üle miljoni inimese on varjupaigas ega pääse turvalisse kohta,” ütles Kirby neljapäeval. “President on seda avalikult öelnud ja ta on seda korduvalt ja otsekoheselt peaminister Netanyahule edastanud.”
Pärast Bideni intervjuud CNN-iga rõhutasid ametnikud, et Valge Maja seisukoht abi tingimuste seadmisel on hüpoteetiline: USA vähendaks oma kauaaegsele liitlasele antud varustust ja relvi ainult siis, kui toimub sissetung Rafahisse.
See ei takistanud presidendi kriitikuid süüdistamast teda Iisraeli hülgamises, hoolimata tema selgest avaldusest, et ta ei “kõnni Iisraeli julgeolekust minema”. Kogu GOP spektris, endisest president Donald Trumpist Utah’ senaatori Mitt Romney’ni, võrdlesid Bideni poliitilised oponendid avaldust sõnumiga hülgamisest terroristidega peetava sõja keskel.
Esindajatekoja spiiker Mike Johnson, kes oli just üle elanud umbusaldushääletuse, väitis Politicole antud intervjuus, et Bidenil oli “vanemahetk”, kui ta selle märkuse tegi.
Mõned demokraadid avaldasid samuti kriitikat. Pennsylvania senaator John Fetterman, kindel Iisraeli toetaja, ütles, et ta ei nõustu Bideni plaaniga peatada mõned relvatarned Iisraelile, hoiatades, et see samm “näitab Hamasile, et nad võidavad PR-sõda.”
“Ma olen selle pärast mures ja ma ei nõustu presidendiga,” ütles ta CNN-i Manu Rajule.
Senaator Jon Tester, haavatav demokraat Montanast, ütles: “Ma arvan, et ta peaks selle (relva) tarnima,” kui temalt küsiti Bideni relvatarnete käsitlemise kohta. Ja senati välissuhete komitee esimees Ben Cardin ütles, et ta kavatseb hiljem neljapäeval administratsiooni ametnikega nende plaani üksikasjade üle rääkida.
“Püüan välja selgitada, mida nad seaduslikult teevad ja põhjused selleks,” ütles ta. “Nii et enne, kui mul on olnud võimalus administratsiooniga rääkida, lükkan ma konkreetsete kommentaaride andmise edasi.”
Kuigi presidendi seisukoht tähendas tema kõige karmimat avalikku seisukohta Iisraeli suhtes alates sõja algusest, näis see samuti rahuldavat vähe neid tema enda parteis, kes on agiteerinud USA toetuse lõpetamise eest.
“Ma arvan, et see on hea samm edasi. Ma arvan, et me peame tegema veelgi rohkem,” ütles Vermonti demokraatlik sotsialist Bernie Sanders CNN-ile, lisades, et Bideni hoiatus relvade tingimuste seadmise kohta “oleks pidanud tulema palju varem.”
Allikas: CNN
