Riigikohtu hiljutine otsus tõstab esile põhiseaduse nõudeid, mille kohaselt ei tohi valitsus piiramatult siduda eelnõusid usaldusküsimusega, rõhutades seeläbi Riigikogu pädevust ja otsustusvabadust seadusandlikus protsessis. See otsus tuli pärast president Alar Karise edukat kaebust, milles vaidlustati maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise, mis oli vastu võetud usaldusküsimusega sidumise teel.
Riigikohus leidis, et valitsus oli ületanud oma volitusi, sidudes eelnõu usaldusküsimusega ilma piisava põhjenduseta ja piirates sellega Riigikogu liikmete võimalusi seadusandlikus protsessis osalemiseks. Otsuses rõhutati, et kuigi põhiseadus lubab usaldusküsimuse kasutamist, peab see jääma erandlikuks meetmeks ja olema rangelt põhjendatud, et säilitada võimude lahusus ja tasakaal.
Kohtuotsus toob välja, et usaldusküsimusega sidumine piirab oluliselt parlamendi võimalusi eelnõu üle arutelu pidada ja muudatusettepanekuid esitada, mis on demokraatliku seadusloome protsessi keskmes. Selline tegevus seab kahtluse alla eelnõu põhiseadusele vastavuse, kuna Riigikogu liikmete seadusandlikku rolli ja otsustusvabadust on alusetult piiratud.
President Alar Karis, kes pöördus Riigikohtusse, rõhutas oma taotluses, et usaldusküsimusega sidumine ei tohi muutuda valitsuse tavapäraseks tööriistaks, mis võimaldab parlamentaarset debatti ja demokraatlikku menetlust eirata. Riigikohus nõustus presidendi seisukohaga ja tunnistas seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks, toetades sellega põhiseaduslikke printsiipe ja tugevdades parlamentaarse demokraatia aluseid Eestis.
Riigikohtu otsus on oluline verstapost Eesti õigusruumis, rõhutades seadusandliku võimu sõltumatuse ja tasakaalustatuse põhimõtteid, mis on demokraatliku riigikorralduse alustalad. See juhtum mitte ainult ei kinnita Riigikogu rolli seadusandliku võimu sõltumatu organina, vaid rõhutab ka kohtuvõimu rolli valitsuse tegevuse tasakaalustajana, tagades, et kõik riigivõimu harud tegutsevad oma pädevuste ja volituste raamistikus.
Vaata lahendit siit: Riigikohus
