Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juht Kalle Pirk väidab, et põlevkivist loobumine ei ole põhinenud teaduslikel ega majanduslikel kaalutlustel, vaid on pigem poliitilise otsuse tulemus. Pirk rõhutas, et kuigi põlevkivi kasutamine on saanud negatiivse kuvandi fossiilse kütusena, võiks selle potentsiaali rakendada keemiatööstuses.
Regionaalministri kandidaat Piret Hartman teatas hiljuti ETV “Esimeses stuudios”, et riik ei kavatse põlevkiviga jätkata ning on oluline mitte anda Ida-Virumaale valelubadusi. Seepeale uuris ajakirjanik Jüri Nikolajev, kuidas suhtuvad ministri väitesse teadlased ja kohalikud omavalitsused.
Kuigi Eesti on põlevkivi aastaid kasutanud peamiselt elektri ja õli tootmiseks, on selle kasutamine keemiatööstuse toormena jäänud tagaplaanile. Pirk selgitas, et seni pole olnud piisavalt survet ega otsest vajadust arendada põlevkivist keemiatooteid. “Teadlased on uurinud põlevkivi kasutusvõimalusi keemiatööstuses, kuid teadmiste rakendamine praktikas nõuab suuri investeeringuid, mida hetkel pole,” lisas ta.
Samuti tõi Pirk näiteks põlevkivist bensiini tootmise katsetused, millest loobuti, sest kui üldse ei saa põlevkivi kasutada, siis pole mõtet ka tehast ehitada. “Investeeringud põlevkivitööstusse on täna väga riskantsed,” ütles ta.
Pirk kinnitas veel, et põlevkivist loobumine kui poliitiline otsus näitab eelkõige fossiilkütuste vastase hoiaku mõju poliitilistele otsustele. Ta tõi välja, et isegi kui põletamine tekitab CO2 heitmeid, oleks võimalik seda teha viisil, mis ei kahjusta keskkonda, kasutades CO2 kinnipüüdmise tehnoloogiaid.
Põlevkivi kompetentsikeskus plaanib jätkata tööd isegi põlevkiviajastu lõppedes, keskendudes põlevkivitööstuse jäätmete ümbertöötlemisele ning kogutud teadmiste ja oskuste pakkumisele teistele riikidele.
Ida-Viru põlevkivivallad seisavad silmitsi raske valikuga ressursitasude kadumise tõttu, mis vähendab oluliselt Alutaguse valla eelarvet. Vallavanem Tauno Võhmar väljendas muret, et 2028. aastaks, mil viimane kaevandus sulgeb, peavad kohalikud omavalitsused lootma peamiselt riigi abile.
See artikkel põhineb ERR-i avaldatud andmetel. Täpsema info leiate ERR-i veebilehelt.