Eesti valitsus seisab silmitsi keerulise ülesandega – kujundada järgmise aasta riigieelarve olukorras, kus maksutõusude üle ei ole võimalik kokkuleppele jõuda. Peaminister Kaja Kallas on väljendanud, et eelarve tasakaalustamiseks võib osutuda vajalikuks teha ligi seitsmeprotsendilised kärped kõigis valdkondades. Selline olukord paneb proovile valitsuse leidlikkuse ja võimekuse tegeleda eesootavate majanduslike väljakutsetega.
Valikud: Kärped või Uued Tulud?
Valitsuse ees on kaks valikut: kas kärpida kulutusi või leida uusi tulusid. Praeguse seisuga näib, et kulude kärpimine on peamine strateegia, mida kaalutakse. See lähenemine ei ole uus; sarnast kärpepoliitikat rakendati ka 2021. aastal, kui kõik valdkonnad pidid leppima neljaprotsendilise eelarvekärpega. See kogemus tekitas avalikkuses pahameelt, mis paneb valitsuse ettevaatlikult kaaluma selle strateegia uuesti rakendamist.
Kas Kultuurivaldkond peaks olema Erand?
Arutelu all on ka kultuurivaldkonna eristamine üldisest kärpepoliitikast. Kultuuri puhul on mureks, et kulud ei ole niivõrd suured, kuid selle valdkonna kärpimine võib tekitada oluliselt suuremat rahulolematust kui teistes sektorites. Peaminister Kallas tõi esile, kui palju riik toetab kultuurisündmusi, mida paljud inimesed ei pruugi teadagi. See tõstatab küsimuse, kas ja kuidas peaks valitsus lähenema valdkondadele, mis on küll kulukad, kuid millel on suur mõju ühiskondlikule heaolule ja rahulolule.
Poliitiline Dilemma
Maksutõusude küsimus jääb keeruliseks, kuna poliitilist kokkulepet ei ole saavutatud. See seab valitsuse raskesse seisu, kus tuleb leida tasakaal majandusliku stabiilsuse ja poliitilise vastuvõetavuse vahel. Peaminister Kallas märkis, et kuigi teoreetiliselt oleks võimalik maksutõusud kiiresti seadustada, takistab seda poliitilise kokkuleppe puudumine.
Lahenduste Otsingul
Selge on see, et Eesti valitsus seisab silmitsi keerulise ülesandega. Eelarvekärped, eriti kui need on ühtlaselt jaotatud kõigi valdkondade vahel, tekitavad küsimusi selle kohta, kuidas tagada ühiskondlik heaolu ja majanduslik kasv. Samal ajal tõstatab maksutõusudest hoidumine küsimusi võimaluste kohta leida uusi ja innovaatilisi tuluallikaid. Olukord nõuab loomingulist mõtlemist ja valmisolekut teha raskeid valikuid, mis määravad Eesti tuleviku trajektoori.
Mis saab edasi?
Eesti seisab ristteel, kus valitsuse otsused mõjutavad riigi majanduslikku ja sotsiaalset tulevikku. Oluline on, et need otsused tehtaks läbimõeldult ja kaasavalt, arvestades kõigi huvigruppide seisukohti ja vajadusi. See on aeg, kui on vaja tugevat juhtimist, avatud dialoogi ja valmisolekut kompromissideks.
Allikas: ERR
