Eesti vapp on, nagu riigihümn ja riigilipp, üks olulisemaid riiklikke sümboleid, mis ühendab ja esindab Eesti riiki ning rahvast nii kodu- kui ka välismaal. Ametlikult kehtestati Eesti riigivapp 1925. aastal, kuid selle juured ulatuvad palju kaugemasse minevikku.
Vapi kujundus pärineb tegelikult 13. sajandist, mil Taani kuningas andis Eestimaa mõisnikele õiguse kasutada oma vappi. See ajalooline seik on oluline, sest see annab meile mõista, et Eesti vapi sümbolid on seotud mitte ainult Eesti Vabariigi loomisega, vaid ka varasemate ajalooliste perioodide ja valitsejatega meie maal.
Eesti riigivapi peamiseks elemendiks on kolm sinist passant-asetsega lõvi kuldse kilbi taustal, mida tihtipeale ekslikult peetakse leopardideks. See vahemikus esinev tõlgendus on pärit keskaegsest heraldikast, kus passant-asetsevad lõvid ja leopardid võisid sümboliseerida erinevaid voorusi või omadusi. Eesti vapi puhul on valitud kujutada just lõvisid, mis heraldikas sümboliseerivad jõudu, julgust ja kuninglikkust.
Eesti Vabariigi algusaegadel, aastatel 1918-1925, otsiti riigile sobivat vappi põhjalikult. Selle leidmiseks korraldati mitmeid konkursse, kuna taotleti sümbolit, mis esindaks kõige paremini Eesti riiki ja rahvast. Lõpuks valiti praegune kujundus, mis peegeldab Eesti ajalugu, kultuuri ja väärtusi.
Kas Eesti vapp oli tekkimise hetkel ka teistsuguste variantide seas kaalumisel? Jah, konkursi käigus vaadeldi ja kaaluti mitmeid erinevaid kujundusi. Kuid otsustavaks sai lõpuks vapp, mis tänaseks on saanud sügava tähenduse ja tunnustuse nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Eesti riigivapp ei ole mitte ainult ajaloolise tähendusega sümbol, vaid ka tänapäeva Eesti riikluse ja rahva ühtsuse kehastus. See meenutab meile meie esivanemate vaprust ja Eesti riigi pikaajalist ajalugu, alates Taani võimuperioodist kuni iseseisva riigi loomiseni ja edasi.
Tutvuge Eesti vapi ajalooga lähemalt ja avastage selle sügav tähendus meie rahva jaoks.
