Viimasel ajal on sotsiaalmeedias levima hakanud anonüümne sõnum, mis kutsub esile sügavaid küsimusi ja arutelusid Eesti ühiskonna, isikliku identiteedi ning riikliku ja füüsikalise eksistentsi olemuse üle. Selle sõnumi keskmes on neli põhielementi: Eesti maa, Eesti Vabariik, inimene ja isik. Käsitletakse nende mõistete vahelisi erinevusi ja seoseid, tuues esile nende olulisuse meie tänapäeva elus, mõistmaks, kus me parasjagu oleme ja kuhu suunas liigume.
Sõnumi anonüümne autor juhib tähelepanu fundamentaalsele erinevusele Eesti maa ja Eesti Vabariigi vahel. Eesti maa on füüsiline reaalsus – maapind, mida saab puudutada ja kus elame. Seevastu Eesti Vabariik eksisteerib juriidilises mõistes, olles seega pigem idee või institutsioon kui füüsiline koht. Selline eristus toob esile küsimusi inimese ja isiku mõistete üle, viidates, kuidas riiklikud struktuurid mõjutavad meie isiklikku ja kollektiivset identiteeti.
Sõnumis esitatud vaatlus kritiseerib süsteemi, milles inimesest saab “isik” tihtipeale ilma teadliku nõusolekuta, rõhutades, et isik, erinevalt inimesest, on juriidiline konstruktsioon. See toob esile küsimuse inimese vabadusest ja autonoomiast süsteemis, kus bürokraatlikud protsessid defineerivad ja piiravad inimese eksistentsi.
Veelgi enam, autor tõstab esile, kuidas tänapäeva ühiskonnas kiputakse rohkem kaitsma riiklikke struktuure ja juriidilisi süsteeme kui inimeste füüsilist ja vaimset heaolu. Kutsutakse esile mõtteid rahvakaitsest ja ühiskonna kaitsmise vajalikkusest, mis peaksid olema suunatud inimeste, mitte abstraktsete juriidiliste entiteetide hüvanguks.
Otsustasin selle sõnumi ka oma blogisse postitada, et avardada arutelu ja pakkuda huvilistele võimalust süveneda. Kui kellegile sarnane arutelu huvi pakub, on võimalik seda kuulata – lisan sõnumi oma blogisse. Sõnumi kuulamine võtab aega üle 15 minuti, mis näitab, kui põhjalik ja mitmekülgne see arutelu on. Minu arvates, kui inimesed lasevad sarnaseid sõnumeid sotsiaalmeedias liikvele, on neil kindlasti midagi olulist öelda.
Anonüümse sõnumi populaarsus viitab sügavale soovile ja vajadusele mõtestada ümber meie kohta ühiskonnas, tuues esile isikliku ja kollektiivse enesemääratluse keerukuse tänapäeva maailmas. See kutsub üles ühiskondlikule dialoogile, mille eesmärk on paremini mõista, kuidas need suhted mõjutavad meie igapäevaelu ja isiklikku identiteeti.
