Veebruari keskpaigas tõstatas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) olulise küsimuse, mis puudutab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uute lepingute mõju Eesti Vabariigi suveräänsusele ja kodanike õigustele. Kuid, mis pidi olema sisuline arutelu, pöördus kiiresti farsiks, kui MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased esitatud pöördumine lükati kõrvale, sildistades see vandenõuteooriaks.
Pöördumise algatajad, hulgas Kaari Saarma, MSc molekulaarbioloogias; Aune Altmets, farmatseut ja MSc molekulaarses biokeemias; Pille Javed, rahvatervise spetsialist; ning Helen Lasn, perearst ja PhD, esitasid märkimisväärseid murepunkte seoses WHO uute lepingute potentsiaalse mõjuga. Nende märkused keskendusid konkreetsetele lepingu sätetele, mis võiksid lubada WHO-l soovitada liikmesriikidele drastilisi meetmeid nagu sundisolatsioon, sundvaktsineerimine ja sundravi, sarnaselt meetmetega, mida rakendati koroonakriisi ajal mitmes riigis.
Kuigi pöördumises toodi esile vajadus WHO lepingute muudatuste põhjalikuks analüüsiks, jäi ELAKi juhitud arutelu pinnapealseks. Selle asemel, et käsitleda sisulist kriitikat ja murekohti, suunati fookus pöördumise algatajate diskrediteerimisele ja seostamisele Venemaa mõjutustegevusega, jättes kõrvale tõstatatud teaduslikud ja õiguslikud argumendid.
Eriti murettekitav oli see, et pöördumise algatajad ei saanud võimalust osaleda arutelul, mis oleks taganud nende argumentide õiglase käsitlemise. Selle asemel piirati nende esindajate osalemist ja keskenduti istungil esitatud teemadele, mis ei olnud otseselt seotud algse pöördumisega. Selline käitumine näitab hea halduse tava rikkumist ja seab kahtluse alla ELAKi lähenemise oluliste rahvatervise küsimuste arutelus.
Arutelu käigus tehtud võrdlused ja kasutatud näited, mis ei olnud põhjendatud ega kontekstiga seotud, vähendasid oluliselt arutelu tõsiseltvõetavust ja professionaalsust. Näiteks ei pakkunud Liisa Pakosta ja teiste osalejate viited vene propaganda või vandenõuteooriatele konstruktiivset sisendit pöördumise sisuliseks analüüsiks. Selline lähenemine ei aita kaasa läbipaistvale ja faktipõhisele poliitilisele diskussioonile, mis on demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik.
Ühinenud Meedikud ja Teadlased on pärast arutelu esitanud taotluse uue istungi korraldamiseks, kus saaks sisuliselt ja erapooletult käsitleda WHO lepingute mõju. Samuti on nad pöördunud Õiguskantsleri poole, paludes kontrollida, kas arutelu vastas hea halduse tavale. On hädavajalik, et sellised arutelud toimuksid avatud, läbipaistvas ja sisulises vormis, et tagada kõigi huvigruppide, sealhulgas teadlaste, meditsiinitöötajate ja kodanikeühenduste hääle kuuldavaks tegemine.
Arvestades, et WHO lepingute muudatused puudutavad kogu ühiskonna tervist ja heaolu, on äärmiselt oluline, et Riigikogu komisjoni arutelud peegeldaksid vajadust kaalukate ja teaduspõhiste otsuste järele. Lepingute potentsiaalne mõju Eesti suveräänsusele ja kodanike õigustele nõuab põhjalikku läbivaatamist ja laiapõhjalist konsensust, mis saab toimuda ainult avatud ja ausa dialoogi kaudu.
Lisaks on oluline märkida, et pöördumises tõstatatud küsimused ja mured vajavad süvitsi minevat analüüsi, mis peaks hõlmama erinevaid eksperte ja vaatenurki. Vaid nii on võimalik saavutada tasakaalustatud ja informeeritud arusaam lepingute tegelikest mõjudest. Eesti Vabariigi kodanikena on meil õigus ja kohustus osaleda sellistes olulistes diskussioonides, et kaitsta meie riigi ja selle elanike huve.
Lõppkokkuvõttes on juhtunud olukord tõstatanud küsimusi mitte ainult WHO lepingute sisu, vaid ka poliitilise arutelukultuuri ja -eetika kohta Eestis. Kui parlamentaarne komisjon ei suuda tagada konstruktiivset ja sisulist arutelu, peame küsima, kuidas saame oodata tõhusat ja õiglast poliitikakujundamist. Jääb loota, et MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased taotlus uue arutelu korraldamiseks leiab positiivse vastukaja ja et tulevikus pühendutakse rohkem sisulisele dialoogile, mitte üksteise sildistamisele ja diskrediteerimisele.
Allikas: Portaal Vabadused
