Rain Epler tõi Riigikogus esile, kuidas automaksu arutelul erinevad põhjendused sõltuvalt fookusest muutuvad. Ta osutas, et kui teemaks on elanikkonna toimetulek, räägitakse kliima päästmisest; liikumisvabaduse küsimustes viidatakse maapiirkondade ühistranspordile; ja valikuvabaduse piiramise puhul esitatakse maksu kui vältimatut.
Epler tõmbas paralleele rohepöörde ja “Näljamängude” düstoopia vahel, väites, et sarnaselt loob rohepööre ühiskonna, kus eliit saab endale lubada piiramatut ressursside kasutust, samal ajal kui ülejäänud maailm peab leppima vähesega. Ta kritiseeris poliitikat, mis tema sõnul ründab eraomandit ja seab kahtluse alla heaolu kasvu.
Epleri sõnul on automaksu põhjendus eksitav, eriti seoses lastega perede mõjuga. Ta viitab arvutustele, mis näitavad, kuidas pereliikme kohta kasutatav sissetulek väheneb sõltuvalt laste arvust. Näiteks perekonna puhul, kus mõlemad vanemad teenivad Eestis keskmist palka (netosummas umbes 1640 eurot), oleks pereliikme kohta kasutatav summa järgmine:
- Ühe lapse puhul: 1111.63 eurot pereliikme kohta
- Kahe lapse puhul: 848.72 eurot
- Kolme lapse puhul: 690.98 eurot
- Nelja lapse puhul: 585.81 eurot
Võrumaal, kus keskmine palk on madalam, oleksid need numbrid vastavalt:
- Ühe lapse puhul: 900 eurot pereliikme kohta
- Kahe lapse puhul: 690 eurot
- Kolme lapse puhul: 564 eurot
- Nelja lapse puhul: 480 eurot
Epleri kõne toob esile, kuidas automaksu ja laiemalt rohepöörde poliitika võib mõjutada erinevate elanikerühmade majanduslikku toimetulekut, rõhutades vajadust kriitiliselt hinnata selliste meetmete mõju ja otsida tasakaalustatumaid lahendusi.
Epleri sõnavõtust kerkib esile sügav mure selle üle, kuidas rohepöörde nimel tehtavad poliitilised otsused võivad põhjustada laiemaid ühiskondlikke ja majanduslikke tagajärgi, eriti lastega peredele ja maapiirkondades elavatele inimestele. Tema analüüs näitab, et kuigi pealtnäha võivad sellised maksustamise meetmed tunduda keskkonnakaitse eesmärkidele kaasa aitavatena, võivad nende reaalsed mõjud olla palju keerulisemad ja mitmekihilisemad, puudutades inimeste igapäevaelu väga otseselt.
Epleri esitatud arvutused ja võrdlused toovad esile, kuidas poliitilised otsused, mis on suunatud keskkonnasäästlikkuse parandamisele, vajavad põhjalikku läbimõtlemist ja analüüsi, et mõista nende tegelikku mõju eri ühiskonnagruppidele. Näiteks toob ta esile, et kuigi lastetoetused aitavad perede sissetulekut suurendada, ei kata need täielikult automaksust tulenevat lisakoormust, eriti suurperede ja madalama sissetulekuga piirkondade elanike jaoks.
See juhtum näitab selgelt, kui oluline on poliitikakujundajate jaoks mõista meetmete laiemat sotsiaalset ja majanduslikku konteksti, milles nad rakenduvad. Poliitika, mis on loodud heade kavatsustega, võib praktikas põhjustada ettenägematuid raskusi neile, keda ta eesmärgib aidata.
Rain Epleri sõnavõtt Riigikogus toob esile vajaduse poliitilise dialoogi järele, mis lähtub põhjalikust mõistmisest ja kaalutletud lähenemisest, tunnistades samas inimeste õigust valida ja elada vastavalt oma väärtustele ja vajadustele. Ta rõhutab, et poliitiliste eesmärkide saavutamine ei tohiks toimuda inimõiguste ja -vabaduste, sealhulgas eraomandi õiguse ja heaolu kasvu arvelt.
Kokkuvõttes on Epleri kõne ja sellele järgnenud analüüs oluline meeldetuletus, et poliitilised otsused ja nende mõju tuleb hoolikalt kaaluda, et tagada tasakaalustatud lähenemine, mis austab nii keskkonnakaitse eesmärke kui ka inimeste õigusi ja heaolu.
Allikas: Uued Uudised
Kui hindad minu tööd ja pühendumust, kaalu tasulise sisu toetamist kaardimaksega. Sinu panus on sügavalt hinnatud!
