Teisipäeval, 12. märtsil 2024, koguneb Riigikogu täiskogu oma korralisele istungile, et arutada mitmeid olulisi seaduseelnõusid, mis võivad Eesti ühiskonnale ja keskkonnale olulist mõju avaldada. Istungi päevakord sisaldab järgmisi punkte:
- Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE I) on jõudnud esimesele lugemisele. Algatatud Riigikaitsekomisjoni poolt, ettekandjateks Peeter Tali ja Igor Taro, keskendub eelnõu elektroonilise side ja looduskaitse regulatsioonide ajakohastamisele. Eelnõu eesmärk on tagada elektroonilise side võrkude arendamine ja looduskaitseliste väärtuste parem kaitse. Riigikogu majanduskomisjonilt on küsitud arvamust ning tehtud on ettepanek lõpetada esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 21. märts 2024.
- Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE I), mille algatajaks on Rahanduskomisjon ja ettekandjaks Annely Akkermann, samuti läheb esimesele lugemisele. Eelnõu fookuses on riigieelarve protsessi parendamine, eesmärgiga suurendada riigieelarve läbipaistvust ja tõhusust. On tehtud ettepanek esimene lugemine lõpetada.
- Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE I), algatatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, ettekandjateks Jaak Valge ja Timo Suslov. Eelnõu eesmärk on tugevdada kohalike omavalitsuste rolli ja autonoomiat, parandades seeläbi kohaliku tasandi demokraatiat ja kodanike kaasatust otsustusprotsessidesse. Eelnõu on samuti esimesel lugemisel.
- Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE I), algatatud samuti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, ettekandjateks Ants Frosch ja Pipi-Liis Siemann. Eelnõu sihib Vabariigi Valitsuse töökorralduse ja -protsesside moderniseerimist, et muuta valitsuse töö efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Ka see eelnõu on esimesel lugemisel.
Iga eelnõu arutelu ja potentsiaalne vastuvõtmine Riigikogus kujutab endast sammu Eesti õigusraamistiku arendamisel, mõjutades erinevaid aspekte alates keskkonnakaitsest ja lõpetades riigieelarve ning kohaliku omavalitsuse korraldusega. Seetõttu on oluline jälgida neid arutelusid ja mõista nende võimalikku mõju Eesti ühiskonnale ja tulevikule.
