Eesti poliitilises maastikul on kerkinud esile oluline küsimus, mis puudutab konkurentsiseaduse menetlemist riigikogus. Selle seadusemuudatuse vajadus tuleneb Euroopa Liidu direktiivist, mida Eesti pidi rakendama juba 2021. aastaks. Euroopa Komisjoni kannatamatu ootus on kulmineerunud hagiga Euroopa Kohtus, kuna Eesti on jäänud tähtajast maha.
Konkurentsiseaduse eelnõu on tekitanud riigikogu erakondade vahel erimeelsusi, eriti seoses sellega, milline komisjon peaks seda menetlema. Küsimus pole triviaalne, kuna see puudutab Eesti majanduskeskkonna põhimõttelisi aspekte ning ettevõtjate ja riigi suhteid.
Eelnõu toob kaasa uue menetlusliigi – konkurentsijärelevalvemenetluse –, mille eesmärk on tugevdada konkurentsiameti võimekust. Endine justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) rõhutas, et selliste muudatuste juures on oluline leida õiglane tasakaal riigi järelevalvevõime ja ettevõtjate kaitseõiguste vahel. Tema sõnul võib uute menetlusliikide loomine teinekord pigem kahju kui kasu tuua, kui muudatusi ei mõelda põhjalikult läbi.
Arutelu keskmes on ka küsimus, milline riigikogu komisjon peaks olema eelnõu juhtivkomisjon. Liisa Pakosta (Eesti 200) leiab, et arvestades kohtumenetluslike küsimuste põhimõttelist olemust, peaksid selle üle arutlema kas põhiseadus- või õiguskomisjon. Seevastu Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajad, Erkki Keldo ja Priit Lomp, on seisukohal, et majanduskomisjon on alati selliseid teemasid menetlenud ja peaks seda tegema ka edaspidi.
Keskerakond ja EKRE on väljendanud toetust alternatiivsetele komisjonidele, näidates, et teema pole üheselt mõistetav ega lahendatav. Keskerakonna Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja EKRE esimehe Martin Helme kommentaarid rõhutavad vajadust leida kompromiss, mis tagaks seadusemuudatuste selguse ja õigluse.
Eelnõu on tekitanud arutelu mitte ainult poliitikute, vaid ka äriorganisatsioonide ja õigusekspertide seas. Peamine murekoht on see, kuidas uued reeglid mõjutavad majanduskeskkonda ja õigusselgust, rääkimata potentsiaalsetest trahvimääradest, mis jäävad hetkel ettearvamatuteks.
See lugu on hea näide sellest, kuidas Euroopa Liidu direktiivide rakendamine Eestis võib kujuneda keeruliseks ja aeganõudvaks protsessiks, kus poliitilised, majanduslikud ja õiguslikud kaalutlused põimuvad. Eelnõu esimene lugemine on planeeritud aprilliks, mis annab poliitilistele jõududele veel mõningast aega kompromissi leidmiseks.
Allikas: ERR
