Eesti valitsuse hoiak majanduskriisi suhtes kõlab sageli hädaldava ja vinguvana, kus rõhutatakse, et majanduse olukord ei lähe kunagi paremaks. Selle asemel, et pakkuda konkreetseid ja innovatiivseid lahendusi, keskendutakse sageli väljakutsete rõhutamisele ja kiirete lahenduste puudumisele.
“Majanduse parandamiseks kerget ega kiiret lahendust pole,” tunnistavad valitsuse liikmed üksteise võidu, jättes mulje, et Eesti on raskuste ees jõuetu. Ministrid rõhutavad, et riik on võimetu eksporditurge mõjutama, kuigi nad tunnistavad, et ettevõtteid võiks aidata investeeringute ja toetustega. Samuti nähakse potentsiaali energeetikaplaani ambitsioonikamas elluviimises.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) avaldab arvamust, et Eesti majandus on tõsises seisus ja hoiatab, et taastumine ei pruugi olla sama lihtne kui minevikus. Ta rõhutab vajadust täiesti uue majandusmudeli järele, kuid tõdeb, et selle leidmine võtab aega.
Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) lisab, et riigil pole majanduse päästmiseks võluvitsa, kuigi investeeringutoetuste ja ettevõtete abistamise kaudu püütakse parandada konkurentsivõimet.
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) tõdeb, et kiireid lahendusi nagu teede või üürimajade ehitamine ei ole kokku lepitud, kuid rõhutab energeetikaplaani tähtsust.
Kõigi nende ütluste taustal paistab, et valitsus keskendub rohkem probleemide kirjeldamisele kui nende lahendamisele. See hoiak kajastub ka majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnades: “On siin räägitud tööjõukvootidest või võimalikest eranditest sektorite kaupa, usaldusväärsete ettevõtjate kogukonna loomisest,” viidates vajadusele välistalentide järele, kuid konkreetseid samme astumata.
Valitsuse lähenemine jätab mulje, et Eesti majanduse tulevik on ebakindel ja parandamiseks vajalikud sammud on aeglased või ebamäärased. Kuigi on rõhutatud vajadust uue majandusmudeli järele, tundub, et tegelikud tegevuskavad on alles kavandamisjärgus või liiga tagasihoidlikud, et tuua kaasa märkimisväärseid muudatusi.
Allikas: ERR