Valitsuse viimased väljaütlemised maksulahenduste uuendamise ja nn OÜtamise ohjeldamise osas on tekitanud märkimisväärset vastukaja. Kuigi pealtnäha tunduvad ettepanekud süsteemi efektiivsuse tõstmiseks ja eelarveaugu lappimiseks maksutõuse rakendamata asjalikud, avanevad sügavamal analüüsil olulised küsimused ja potentsiaalsed konfliktikohad.
OÜtamise piiramise eesmärk, nagu ministri poolt väljendatud, on selgelt eristada isiklikke ja ettevõtlusega seotud kulusid, tagades töö eest tasumise läbipaistvuse palga ja dividendide kaudu. Ent tekib küsimus, kas selline suund ei sea liialt piire ettevõtlusvabadusele ja ei loo asjatuid tõkkeid väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes otsivad oma tegevuseks paindlikke lahendusi.
Uute maksuideede, nagu ebaseaduslike laenude maksustamine, dividendidele osalise sotsiaalmaksu kehtestamine ja teatud ettevõtluskuludele maksuvaba piirmäära määramine, arendamine ja kaalumine näitavad valitsuse püüdlust maksusüsteemi parendada. Kuid kas need sammud ei suurenda hoopis bürokraatiat ja ettevõtjate administratiivset koormust, mis võib pidurdada majanduse arengut ja uuendusmeelsust?
Ministri poolt väljatoodud prioriteet vähendada ausalt makse tasuvate ettevõtjate ebamugavusi on kahtlemata tänuväärne. Ometi, peaks riigi fookus olema suunatud maksukoormuse üldisele alandamisele ja ettevõtluskeskkonna parandamisele, mitte uute maksude kehtestamisele või olemasolevate rangemaks muutmisele. Selline lähenemine looks viljaka pinnase majanduskasvuks ja uute töökohtade tekkeks, toetades nii üksikisikuid kui ettevõtteid.
Kuigi valitsuse kavatsused maksusüsteemi optimeerimiseks ja eelarve tasakaalustamiseks on arusaadavad, peaksid need algatused põhinema majanduse ja ettevõtluse toimimise sügavamal mõistmisel. On oluline, et riik soodustaks ettevõtlikkust, luues stabiilse ja prognoositava maksukeskkonna, mis julgustab investeeringuid ja majanduskasvu, mitte ei kehtesta uusi piiranguid või koormisi, mis võiksid majandusarengut pidurdada.
Allikas: Ärileht
