Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti200) on esitanud järjekordse terava ettepaneku mitmekordistada immigratsioonikvooti, väites, et Eesti vajab hädasti tööjõudu. Alates 1990. aastast on Ülemnõukogu otsusega seadnud pikaajalise töölubade alusel toimuva immigratsiooni kvoodi 0,1 protsendile elanikkonnast ehk 1300 inimesele aastas. Siiski arvavad mõned ettevõtjad, et tööjõupuudus on nii suur, et aastakümnete vanust kvooti ei tuleks mitte ainult kahekordistada või kolmekordistada, vaid see tuleks tühistada, leides nutikaid viise kvoodist mööda hiilimiseks tööjõurendi kaudu.
Tööjõupuudus langeva majanduse ja töötuse taustal
Tõepoolest, kuid statistika maalib hoopis teistsuguse pildi! 2023. aastal tootsid tööstusettevõtted püsivhindades 10,5 protsenti vähem kui aasta varem. Toodang vähenes energiasektoris 21 protsenti, töötlevas tööstuses 9,8 protsenti ja kaevandamises 4,7 protsenti. Majanduslangus kajastub otseselt tööhõive määrades. Eesti Töötukassa andmetel on töötuse määr tõusnud 8,3 protsendini, tööotsijaid on 55 919, sealhulgas aktiivselt tööd otsivad inimesed. Neid näitajaid vaadates võib tekkida küsimus, miks on vaja tuua tööjõudu välismaalt, kui kohapeal on piisavalt jõudeolevat tööjõudu?
Tõepoolest, riiki toodud pikaajalise tööloaga tööjõu jaoks on nõue, et Töötukassa peab andma nõusoleku, kinnitades, et antud ametikohale pole võimalik Eestist inimest leida. Esmapilgul võib tunduda, et see tagab olukorra, kus ettevõtted ei saa eelistada võõrtööjõudu, kuid praktikas on loa saamine suhteliselt lihtne, kuna meie bürokraatiakoormatud avalikud asutused üha enam kaotavad võime protsessidele kaasa aidata, ja Töötukassa pole selles osas erand.
Kutseharidus ja täiendkoolitus peavad keskenduma nõutud ametitele
Kui töötute seas praegu pole vajaliku väljaõppega tööotsijaid, tuleb luua võimalused koolituseks nendes ametites, kus tööjõudu hädasti vajatakse. On aastaid räägitud vajadusest viia kutseharidus kooskõlla ettevõtete ootustega. Miks pole seda tehtud, näiteks kohalike keevitajate koolitamiseks, selle asemel, et neid importida? Midagi on mäda Eesti riigis, kus pakutakse ainult klišeesid lahendusi nagu Riisalo omad, ja on entusiasmi tuua sisse nn tööjõudu, kes peagi pärast saabumist hakkavad sotsiaalabi taotlema, mida antakse üllatavalt heldelt.
Lisaks kutseõppe vajaduspõhiseks muutmisele tuleb tähelepanu pöörata ka investeeringutele kaasaegsesse tehnoloogiasse. Paljude nn spetsialistide töö, kes on meelitatud Eestisse endise NSVL-i Aasia territooriumitelt, võiks edukalt asendada robotid ja tulevikus ehk isegi tehisintellekt. See nõuab ettevõtetelt valmisolekut ja riigilt motivatsiooni.
Odava tööjõu riiki smugeldamine on lühiajalistele üürileandjatele kullakaevandus
Migratsioon, mis on peidetud tööjõuvajaduse maski taha, on kasulik ainult neile ettevõtjatele, kellele Eesti tulevik on vähem tähtis kui nende isiklik rahakott. Paljud kohalikud ettevõtted kuuluvad välismaalastele, kes on kohaliku elanikkonna saatuse suhtes ükskõiksed. Seega pole üllatav, kui Arto Aas, väliskapitali ustav pressiesindaja, väidab, et kui Eesti vananev rahvastik ja madal sündimus tähendavad iga aasta tuhandeid inimesi vähem tööturul, siis ilma välismaise tööjõudu kaasamata pole võimalik isegi praegust elatustaset hoida, rääkimata kiirest majanduskasvust. Aas ei selgita, miks ei võiks kasutada neid 55 000 inimest, kes on valmis koolituseks või ümberõppeks, et saada tasuvat tööd.
Välismaalaste, eriti endise NSVL-i Aasia vabariikide kodanike tööjõud meelitab kohalikke ettevõtteid, kuna see võimaldab maksta oluliselt madalamat palka kui eestlastele ja veelgi põnevamalt, võimaldab maksta mustalt ilma maksudeta. See kivi varjab Riisalo-Aasa brigaadi innukust avada migratsiooniuksed.
Viimase kahe kuu jooksul, alates eelmise aasta detsembrist kuni selle aasta veebruarini, on Politsei- ja Piirivalveamet juba saanud 1001 taotlust ajutise elamisloa saamiseks immigratsioonikvoodi alusel, kinnitades, et migratsioonisurve on tõusuteel. 595 taotlejat on Ukraina kodanikud, 81 Usbekistani, 65 India, 49 Aserbaidžaani, 49 Moldova, 35 Filipiinide, 26 Gruusia ja 101 muudest rahvustest. Immigratsioonikvoot ei hõlma infotehnoloogia ja kommunikatsioonisektori töötajaid ja neid, kes on seotud idufirmadega, samuti perede ja õppimisega seotud migratsiooni, töötamist lektoritena, tegutsemist suurinvestoritena ja töötamist tippspetsialistidena, kelle palk on vähemalt 1,5 korda suurem kui Eesti keskmine brutokuupalk. Euroopa Liidu kodanikud ja nende pereliikmed, Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Jaapani kodanikud, samuti rahvusvahelist kaitset taotlevad isikud ei kuulu kvoodi alla. See näitab, et Eesti riigi uksed on juba piisavalt avatud, ja kui me avaksime need uksed täielikult, nagu Riisalo soovitab, võime kaotada riigi, mille kodanikud me oleme, tekkivas tõmbetuules.
Immigratsioonikvoot aastaks 2024 on ametlikult määratud 1303 inimesele ja nii see peaks jääma!
Allikas: Planet Pulsar
