EKRE esimehe Martin Helme sõnul on riigikohtu hiljutine otsus jätnud opositsiooni ilma olulistest vahenditest, mis võimaldaksid neil mõjutada poliitilist protsessi Eesti parlamendis. Helme hinnangul on see areng viinud poliitika agressiivsemaks muutumiseni ja tõenäoliselt suurendab see meeleavalduste arvu, mida illustreeris hiljutine sündmus, kus riigikogu tööd üritati segada kõlarist tuleva heliga.
Helme väljendas selget huvi EKRE osalemise vastu riigikogu aseesimehe positsioonil, mis on traditsiooniliselt olnud opositsiooni käes, eriti suurima opositsioonierakonna puhul. Ta märkis, et see koht on loogiliselt EKRE oma ja kinnitas, et erakond kavatseb seda valimistel taotleda. Oma võimaliku kandidatuuri osas selgitas Helme, et ta ei pruugi ise kandideerida, kuna soovib kevadel rohkem aega veeta väljaspool parlamenti, kohtudes inimestega. Ta tõi esile, et kuigi Henn Põlluaas, endine riigikogu esimees, võiks olla sobiv kandidaat, pole erakond veel lõplikku otsust teinud.
Riigikohtu otsuse kohta, mis piirab obstruktsiooni kaebuste esitamist, ütles Helme, et see annab koalitsioonile võimaluse otsustada, milliseid muudatusettepanekuid menetletakse, pidades neist mõnda obstruktsiooni eesmärgil tehtuks ja need seetõttu kõrvale heites. Ta kirjeldas seda kui põhimõttelist muutust riigikogu töös ja väitis, et see jätab opositsiooni ilma peaaegu kõigist parlamendis viimase 25–30 aasta jooksul kasutatud vahenditest.
Lisaks kritiseeris Helme kohtuasutusi, väites, et riigikohus on võtnud enda peale rolli kaitsta liberaalset režiimi ja käituda pigem poliitaktivistidena kui demokraatia ja põhiseaduse kaitsjatena. Ta toonitas, et see lähenemine nõuab kohtureformi, kui konservatiivid võimule saavad.
Helme sõnul on opositsioonierakondade vahel koostöö puudulik, eriti Keskerakonna ja Isamaaga, kes ei osalenud kaebuses ja on hoidunud valitsust teravalt kritiseerimast. Ta rõhutas, et EKRE lähenemine on põhimõtteliselt erinev, kuna nad ei ole nõus aktsepteerima võimuparteide poolt kehtestatud reegleid.
Kokkuvõttes Helme sõnavõtud peegeldavad tema tõsist muret demokraatliku protsessi tervise pärast Eestis, eriti seoses opositsiooni võimalustega parlamendis mõjusalt osaleda. Ta näeb ette poliitilise maastiku muutumist, kus konfliktid ja meeleavaldused muutuvad tavapärasemaks, kui opositsioon otsib uusi viise, kuidas avaldada survet valitsusele ja seista vastu poliitikale, mida nad peavad kahjulikuks.
Allikas: ERR
