Eesti seisab silmitsi paradoksaalse olukorraga, kus ühelt poolt püütakse võidelda kliimamuutuste vastu, ent teisalt toob see kaasa majanduslikke väljakutseid, mis mõjutavad otseselt tööturgu ja tootmismahte. CO2 kvoodi müügist laekuv tulu, mis varem oli riigile oluliseks sissetulekuallikaks, on tänavu langenud hinnalanguse tõttu märkimisväärselt. See langus peegeldab sügavamat probleemi Euroopa tööstustoodangu vähenemises ning viitab sellele, kuidas kõrged kliimapoliitikast tulenevad kulud võivad pärssida majandustegevust, hävitada töökohti ja sulgeda suuri tootmisi.
Kuigi Eesti on igal aastal müünud enampakkumisel teatud koguses CO2 heitmekvooti, sõltub sellest saadav tulu kvoodi hinna kõikumisest rahvusvahelistel turgudel. Kliimaosakonna nõuniku Annika Variku sõnul oli planeeritud tulu märgatavalt suurem, kuid reaalsus on toonud kaasa üle 100 miljoni euro väiksema laekumise kui eelneval aastal. See trend ei näita ainult tulude vähenemist, vaid rõhutab ka laiemat muret – Euroopa tööstuse aeglustumist ja selle mõju CO2 kvoodi hinnale.
Kliimavõitluse paradoks avaldub selles, et kuigi eesmärk on vähendada heitkoguseid ja seeläbi aeglustada kliimamuutusi, toob kõrgete heitmekvootide hind kaasa negatiivseid majanduslikke mõjusid. Kõrged kulud CO2 heitmekvootidele sunnivad ettevõtteid vähendama tootmist või suisa sulgema tootmisüksusi, mis omakorda vähendab töökohtade arvu ja majanduslikku aktiivsust. See kliimapoliitikast tingitud majandustegevuse aeglustumine ei aita mitte ainult kaasa töötuse kasvule, vaid vähendab paradoksaalsel kombel ka riigi tulusid CO2 kvoodi müügist – raha, mida saaks kasutada kliimaeesmärkide saavutamiseks.
Aastast 2024 kehtib uus reegel, mis nõuab kogu CO2 kvoodi müügist saadud tulu suunamist kliima- ja energeetika eesmärkide saavutamiseks. See peaks teoreetiliselt tagama, et kliimamuutuste vastases võitluses kasutatakse tõhusamalt vahendeid, nagu näiteks investeeringud taastuvenergiasse, hoonete renoveerimisse ja ühistranspordi arendamisse. Ent kui kõrged kliimapoliitika kulud jätkuvalt survestavad majandust, võib see paradoksaalselt piirata riigi võimet investeerida just nendesse valdkondadesse, mis aitaksid kliimamuutustega võidelda.
Seega, kuigi kliimamuutuste vastu võitlemine on üllas eesmärk, tuleb arvestada ka selle majanduslikke mõjusid. Võitlus tuuleveskitega võib küll tunduda romantiline, kuid reaalsuses tähendab see rahaliste vahendite ümbersuunamist ja oluliste majanduslike väljakutsete tekitamist, mis võivad pikemas perspektiivis kahjustada nii majandust kui ka ühiskonda tervikuna.
Allikas: ERR
