19. veebruaril 2024. aastal Eesti Päevalehes avaldatud faktikontroll vajab ise faktikontrolli. Juhtumi keskmes oli Postimehe 13. veebruari avaldatud artikkel, mis käsitles Eesti kaitseväe uut strateegiat, viidates reservväelaste võimalikule kaasamisele Ukraina konflikti. Nimetatud artikkel, pealkirjaga “Kas oled reservist?! Kui jah, siis võib kaitseväel valmiv plaan ka sind puudutada”, äratas kiiresti tähelepanu.
Telegram reageeris, avaldades oma tõlgenduse, mis keskendus valikuliselt artiklis mainitud Ukraina-teemalistele lausetele. Nende kokkuvõte “Eesti tööealised mehed ja naised päriselt sõtta? Kaitseväes kaalutakse reservväelaste Ukrainasse rindele saatmist” levis kiiresti, kuna Postimehe algne artikkel oli tasuline. Telegrami otsus mitte kopeerida terve artikkel, vaid tuua esile teatud laused, osutus keeruliseks punktiks hilisemas arutelus.
19. veebruaril Delfi/Päevaleht avaldas “faktikontrolli” artikli, mis eitas kaitseväe plaane saata eestlasi Ukrainasse, tuginedes väitele, et Postimehe algartiklis ei mainitud Ukrainat üldse. See süüdistas Telegrami pahatahtlikus valeinfo levitamises, viidates kaitseväe pressijaoskonna juhi kapten Taavi Laasiku kommentaaridele.
See juhtum tõstatab olulisi küsimusi. Kui kaitseväe töötaja annab Postimehele kommentaarid, mis olid: a) välja räägitud plaani liiga toores faasis, või b) otsustas väljaande toimetus negatiivse tagasiside tõttu ise rakendada enesetsensuuri, siis muudetakse artiklit ja tehakse nägu, et midagi polegi olnud? Ja sealjuures lastakse ausa näoga või lausa julgustatakse Delfit tegema kaitseväe abiga “faktikontrolli”, lükates oma fopaa Telegram.ee “vandenõuteoreetikute” kaela ja tembeldatakse see valeinfoks? Päriselt!?
Igaüks, kes on Telegrami jälginud, teab, et nad märgivad alati oma lugude alla allikad. Kogu protsess, sealhulgas Google’i otsingu tulemused, mis viitavad Postimehe algartikli muutmisele pärast Telegrami kokkuvõtte avaldamist, tõstab esile vajaduse suurema läbipaistvuse ja vastutuse järele meedias.
Küsimused jäävad: Kas Postimehe artikli muutmise taga oli toimetuse enesetsensuur, käsk või palve kaitseväest, või hoopis mingi kolmas põhjus? Kas Delfi/Päevalehe “Faktikontrolli” artikkel oli toimetuse või faktikontrollijate endi algatus, või oli see seotud Postimehe või kellegi teise püüdega summutada esialgselt avaldatud infot?
See juhtum näitab, kui oluline on kriitiline mõtlemine ja mitmekülgse teabe otsimine tänapäeva kiiresti muutuvas infoühiskonnas. Täiendavate selgituste ja analüüsi saamiseks külastage Telegrami veebilehte, kus toimetaja Mariann Joonas toob esile, mis tegelikult juhtus, pakkudes sügavamat konteksti ja analüüsi.
