Õiguskantsler Ülle Madise on tõstatanud olulisi küsimusi seoses riigikogus vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega. Tema sõnul on raske mõista, miks on vajalik teha mittetulundusühingutele ja sihtasutustele haldusaktide kättetoimetamise reeglites olulisi ja põhimõttelisi muudatusi. Madise rõhutas, et eelnõu mõju valdkonnale pole piisavalt analüüsitud ning see põhineb eeldusel, et mittetulundusühingutel ja sihtasutustel on võimalus ja valmidus uue nõude täitmiseks.
Lisaks märkis õiguskantsler, et kuigi on aktsepteeritud, et juriidilisest isikust äriühingul on kohustus korraldada oma kirjavahetus, on küsitav sellise hoolsuskohustuse laiendamine mittetulundusühingutele ja sihtasutustele maksuvaldkonnas. Selline muudatus toob esile küsimuse nende organisatsioonide koormuse ja õiguste kohta.
Õiguskantsler osutas ka sellele, kuidas valitsus seostas muutmisseaduse vastuvõtmise usaldusküsimusega, põhjendades seda 2024. aasta riigieelarve kiireloomulise vastuvõtmise vajadusega. Ta selgitas, et osa riigikogu liikmetest tõkestas riigikogu tööd, püüdes esile kutsuda erakorralisi valimisi. Madise sõnul ei olnud töötõke suunatud konkreetselt selle seaduse sisu vastu, mistõttu sellist töötõket tuleks käsitleda erinevalt. Ta rõhutas, et muutmisseaduse olulisuse puudumine aasta riigieelarve vastuvõtmise kontekstis piisab, et pidada usaldusküsimusega sidumist põhiseadusvastaseks.
Madise lisas, et eelnõu menetluskäigu tõttu ei ole riigikogus läbi arutatud seadusega kavandatavaid sisulisi muudatusi, millel võib olla oluline mõju isikute põhiõigustele. Ta tõi erilise murekohana välja uued tingimused mittetulundusühingutele ja sihtasutustele saadetavate maksu- ja tolliameti dokumentide kättetoimetamise kohta, küsides, kas need on põhiseadusega kooskõlas.
See vaidlus põhiseaduslikkuse üle jätkub, kusjuures riigikogu kantselei direktori Antero Habichti arvamus erineb oluliselt õiguskantsleri ja presidendi seisukohtadest. Habichti arvates on seaduse vastuvõtt kooskõlas põhiseaduse ja riigikogu töökorraga. Riigikohtu otsus selles küsimuses määrab ära seaduse tuleviku ja selle mõju Eesti õigusruumile ning demokraatlikule protsessile.
Allikas: ERR
