Riigikogu Mänguruum: President, Obstruktsioon ja Põhiseaduslik Patiseis Eestis

Õiguskantsler Ülle Madise on teinud sotsiaalmeedias postituse, kus ta hindab riigikogu olukorda, eriti seoses obstruktsiooniga ja selle mõjudega põhiseaduslikule korrale. Madise toonitab, et obstruktsioon võib olla oluline vahend valijate huvide kaitsmisel, kuid selle kuritarvitamine võib ohustada normaalset seadusandlikku protsessi ja viia põhiseadusliku korra kokkuvarisemiseni.

Peamised punktid Madise postituses:

1. Obstruktsioon kui valijate huve kaitsva vahend: Obstruktsiooni, mis hõlmab muudatusettepanekute esitamist, pikkade kõnede pidamist ja vaheaegade võtmist, võib näha vahendina, millega seistakse mõne olulise eelnõu vastu, mis mõjutab suurel määral valijarühma.
2. Kompromissi leidmine: Madise rõhutab vajadust kompromisside leidmise järele ja toob välja, et obstruktsiooni abil peaks paremal juhul leitama kompromiss, mis leevendab tajutavat ebaõiglust.
3. Obstruktsiooni kuritarvitamine: Madise hoiatab, et obstruktsiooni pikendamine võib takistada kõigi seaduste normaalset vastuvõtmist, sealhulgas neid, milles ollakse ühel meelel. Ta märgib, et obstruktsiooni kui erakorraliste valimiste saavutamise vahendi kuritarvitamine võib viia põhiseadusliku korra kokkuvarisemiseni.
4. Põhiseadusliku korra ründamine: Madise tõstab esile, et osa kõigil fraktsioonidel on osalised põhiseaduslikku korra ohustavas seisus, viidates kevadisele olukorrale, kus kokkulepitud reegleid ja häid tavasid rikuti.
5. Kokkuleppedemokraatia vajadus: Madise rõhutab kokkuleppedemokraatia olulisust, kus suurtele muudatustele tuleks leida võimalikult lai toetus, vältides teravaid vastasseise ja üldrahvalikku vimma oma riigi vastu.
6. Koostöö ja vastutulek: Madise küsib, mis juhtuks, kui koalitsioon nõustuks mõningate vastutulekutega, näiteks vaenukõne seadusest loobumisega või maksu määra kahandamisega, ning rõhutab, et mõistlikkus, vastutulek ja kokkuleppimisvõime on tugevuse tunnused.

Madise sõnum kõneleb vajadusest leida tasakaal valijate huvide ja põhiseadusliku korra säilitamise vahel, rõhutades koostöö tähtsust poliitilistes protsessides.

Facebook postitus Ülle Madise

Vastused mõnedele riigiõiguslikele küsimustele.

1. Kas president tohib seaduse usaldusküsimusega sidumise tõttu Riigikokku tagasi saata? Jah, tohib.

2. Kas selle seaduse tohib uuesti usaldusega seotult vastu võtta? Jah, kui ei soovita riigipea osundet viga parandada.

3. Presidendil on seejärel õigus pöörduda Riigikohtusse ja Riigikohus otsustab, kas valitsusel oli õigus usaldusega siduda või mitte.

4. Usaldusega sidumine võib rikkuda Riigikogu õigust seaduseelnõudes muudatusi teha ja neid korrakohaselt vastu võtta (PS § 65), võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet (§ 4), demokraatia põhimõtet (§ 10) – nii ütles Riigikohus 2020. aastal kogumispensioni reformi kohta tehtud otsuses. Ka too seoti usaldusega ja menetleti kokku lepitud reegleid eirates. Ka too oli olnud vaid ühe koalitsioonipartneri programmis.

5. Kas venitamistaktika (obstruktsiooni) saaks ära keelata? Ei saa, ei tohi ega ole vajagi. See on parlamentarismi osa. Kuritarvituste pidurdamiseks on olemas usaldusega sidumise õigus. Usaldusega sidumise kuritarvitamise eest kaitsevad President ja Riigikohus.

6. Obstruktsioon – sadade muudatusettepanekute esitamine, pikkade kõnede pidamine, vaheaegade võtmine jms – on oluline valijate eest seismise vahend. Riigikogu ummistamisega seistakse mõne konkreetse, suurte majanduslike mõjudega vm põhjusel esindatavale valijarühmale kõvasti korda mineva eelnõu vastu. Seda on alati tehtud, sundüürnikest abielureferendumini. Paremal juhul leitakse kompromiss, mis tajutavat ebaõiglust mahendab; kui see ei õnnestu, siis näidatakse kogu valijaskonnale, et on vastandlikud huvid ja enamus jäi peale pikka vaidlust peale. Seda vahendit ei tohi kuritarvitada.

7. Püüdes ummistada Riigikogu töö varasuvest märtsini, ei võimaldata normaalselt vastu võtta mitte ühtki seadust, ka neid mitte, mille vajalikkuses ollakse ühel meelel (hiljuti nt rasedate haigushüvitise parandamine). Kui pidada pelgalt erakorraliste valimiste saavutamisele suunatud kuudepikkust obstruktsiooni põhiseaduspäraseks, tähendaks see erakorralisi valimisi pea igal aastal ja viiks põhiseadusliku korra kokkuvarsiemiseni. Seega võiks kujunenud seisus olla õigustatud aasta riigieelarve ja sellega oluliselt ning vahetult seotud seaduseelnõude usaldusega sidumine, kui muid kasutatavaid võimalusi ei ole.

8. Seadus, mille riigipea eile vetostas, ei ole riigieelarvega oluliselt seotud. Nii väikseid ja selge suunaga summasid 2024. aasta riigieelarves ei ole.

9. Kas riigipea tohib vetostada ka aasta riigieelarve? Jah. Kas siis tulevad erakorralised valimised? Ei tule, ei tule ka siis, kui aasta riigieelarve peaks jõudma Riigikohtusse.

10. Põhiseaduslikku korda ohustava seisu tekkes on paraku osa kõikidel fraktsioonidel. Mäletatavasti asuti kevadel „võitja võtab kõik, kaotaja kaotab kõik“ vaimus kokku lepitud reegleid ja häid tavasid rikkudes läbi suruma olulise mõjuga seadusi. Kuulutati, et „võitjal on õigus oma programm ellu viia“. See võib ehk nii olla USA-s ja UK-s, kus parlamendi roll on gi teistsugune, mitte aga proportsionaalse valimissüsteemiga parlamentaarses riigis. Kokkuleppedemokraatias tuleb püüda suurtele muudatustele leida võimalikult lai toetus, ühiskonda arendada samm-sammult, nõnda, et ei teki väga teravaid vastasseise ega üldrahvalikku vimma oma riigi vastu. Seda toetabki menetlusreeglite, sh kaasamise ja tähtaegade raamistik. Õigluse huvides: „teerull“, ülbitsemine ja kunstlike vastanduste loomine ei tekkinud alles tänavu. Opositsioon reageeris Riigikogu tasalülitamisele õigustatult obstruktsiooniga, mis paraku kasvas üle põhiseadusliku korra ründamiseks.

11. Miks nii läks? Võimalik, et Eesti ühiskonnas on liialt levinud hoiak, mille kohaselt mõistlikkust, teistega arvestamist, koostööd, vastutulekut peetakse nõrkuseks. Seda nii praeguse opositsiooni kui koalitsiooni toetajate seas. Mis juhtuks, kui koalitsioon nõustuks näiteks vaenukõne seadusest loobuma ja näiteks automaksu määra poole võrra kahandama, vältimaks selle võimalikku konfiskatoorset iseloomu? Kas koalitsiooni kiidetaks riigimeheliku sammu eest? Kas kiidetaks tugevuse eest, sest tugevus on just paindlikkus, mõistlikkus, võime kokku leppida?

Allikas: Ülle Madise