Parlamendisaadikute kuluhüvitiste teema on taas avalikkuse tähelepanu all. Alates 2019. aasta algusest on rahva raha kuluhüvitistele kulutatud peaaegu seitse miljonit eurot. Kuluhüvitised on nagu katuserahad, millel on rohkem küsimusi kui vastuseid. Kõik tundub liikuvat halli piirjoone lähedal. Kuigi katuserahad on nüüdseks ajalugu, on kuluhüvitised endiselt väga aktuaalsed.
Viimati pälvis palju tähelepanu Kalle Grünthal ja tema kuluhüvitiste kasutamine. Meedia on avaldanud, kuidas Grünthal ostis maksumaksja raha eest bensiini ja diislikütust segamini. Lisaks on leitud, et tema kütusekaarti kasutati ajal, mil ta osales riigikogu istungil.
Kuluhüvitised hõlmavad riigikogu liikmete tööga seotud kulutusi kuni 30% nende ametipalgast. Praegu on see summa 1622 eurot kuus, kuna riigikogu liikme ametipalk on 5406 eurot kuus. Tööga seotud kulud hõlmavad sõidu-, side- ja postikulusid, lähetuskulusid, bürookulusid, koolituskulusid, esindus- ja vastuvõtukulusid, tõlketeenuste kulusid, majutuskulusid ning uuringute ja ekspertiiside kulusid.
Riigikogu liikmele ei hüvitata vara soetamise kulusid. Lisaks saavad riigikogu liikmed eluasemekulusid kuni 20% oma ametipalgast, kui nende elukoht ei ole rahvastikuregistri andmetel Tallinnas ega Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue või Viimsi vallas. Maksimaalne summa on 1081 eurot kuus.
Koguhüvitiste summa kasvab aastate lõikes koos riigikogu liikmete ametipalga kasvuga, kuna kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks, võttes arvesse tarbijahinnaindeksi aastast kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastast kasvu.
Otsused kuluhüvitiste osas on seni olnud ebakindlad ja probleemid on sageli kajastatud meedias. Hoolimata aruteludest ja lubadustest muutusteks, ei ole seni toimunud suuri muudatusi.
Allikas: Delfi
