Peaminister Kaja Kallas ütles täna eelarvet ja riigi nelja aasta eelarve strateegiat tutvustaval pressikonverentsil, et 2025. aasta puudujäägi täitmiseks tuleks teha „nii-öelda julgeolekumaks“.
Vaata videot siit:
Eesti valitsus on heaks kiitnud 2024. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia, seab prioriteediks julgeoleku, hariduse ning rohelise majanduse. Alljärgnevalt vaatleme olulisi aspekte ja peamisi eelarvelisi otsuseid:
Julgeolek ja Kaitsekulud
Üks märkimisväärseid teateid 2024. aasta riigieelarvega seoses on Eesti kaitse-eelarve suurenemine, mis esmakordselt ületab kolme protsendi piiri SKP-st. See kõrge kaitsekulude tase näitab Eesti pühendumust oma julgeoleku tugevdamisele ja NATO liikmesriikidele kehtestatud miinimumstandardite täitmisele. Üle 50% kaitse-eelarvest suunatakse hangetesse, mis on oluline samm kaitsevõime suurendamiseks.
Kaitseliit saab riigilt ligi 300 miljonit eurot aastatel 2024–2027. Siseministeeriumi riigikaitselisteks ülesanneteks on planeeritud lisaraha, et suurendada politsei- ja piirivalveameti kriisireservi, sh abipolitseinike värbamist. Piiri kaitsmiseks ja idapiiri väljaehitamiseks eraldatakse 2024. ja 2025. aastatel kokku 15,2 miljonit eurot.
Haridus
Riigieelarve suurendab õpetajate palku ning toetab eestikeelsele haridusele üleminekut. Õpetajate tööjõukulud kasvavad, ja koos diferentseerimisfondi kasvuga tõuseb õpetajate arvestuslik keskmine palk 4,3 protsenti. Lisaks eraldatakse esimest korda tööle asuvatele õpetajatele ja tugispetsialistidele lähtetoetust.
Eestikeelsele haridusele ülemineku eelarve suureneb oluliselt, mis peegeldab riigi püüdlusi tagada, et rohkem inimesi saaks hariduse eestikeelses keskkonnas.
Kõrgharidust toetatakse 274,7 miljoni euroga, kusjuures kõrghariduse tegevustoetus kasvab 15 protsenti 232,3 miljoni euroni. Lisaks kahekordistatakse vajaduspõhiste õppetoetuste määra.
Roheline Majandus ja Keskkonnahoid
Oluline osa 2024. aasta riigieelarvest on suunatud majanduse elavdamisse ja roheprojektidesse. Riik plaanib investeerida 1,9 miljardit eurot majanduse elavdamiseks, millest enamik on välisvahendid ja osaliselt Eesti maksumaksja raha. Lisaks on kavas investeerida 20 miljonit eurot looduse ja ökosüsteemide taastamisse ning 155 miljonit eurot roheenergia tootmise alustamiseks.
Ühistranspordi ja jalgrattateede arendamine saab järgmisel aastal 96 miljonit eurot välisvahendeid. Suurenevad investeeringud ühistranspordi ja jalgrattateede arendamisse toetavad säästlikke liikumisviise ja keskkonnasõbralikku transporti.
Lisaks suurendab riik raudtee elektrifitseerimise rahastust ja investeerib Virtsu ja Kuivastu sadamate elektrilise laadimistaristu väljaehitamisse, et toetada elektriliste parvlaevade kasutuselevõttu.
Rahanduse Jätkusuutlikkus
Riigieelarve kavandab struktuurseks puudujäägu -1,2 protsenti SKP-st 2024. aastaks, kuid plaanib alates 2025. aastast hoida struktuurset positsiooni vähemalt või paremana kui -1 protsent SKP-st. Kulutuste kontrollimiseks on alustatud eelarverevisjoni, mis peaks esialgu tooma säästusid 150 miljonit eurot.
Lisatulu oodatakse tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõusust ning käibemaksu tõusust 22 protsendini, mis peaks tooma riigi tuludesse kokku 235 miljonit eurot.
Ukraina Toetamine
Eesti eraldab märkimisväärse summa Ukraina toetamiseks, kusjuures toetuse eesmärk on toetada Ukraina ülesehitust. Lisaks panustab Eesti Euroopa rahurahastusse ning toetab Ukraina ülesehitustegevust.
Üldiselt näitab 2024. aasta riigieelarve, et Eesti valitsus on seadnud prioriteediks julgeoleku, hariduse ning rohelise majanduse arendamise, samal ajal jätkates jõupingutusi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Need eelarvelised otsused peegeldavad valitsuse poliitilisi eesmärke ja püüdlusi, mis on suunatud riigi pikaajalise heaolu ja stabiilsuse tagamisele.
Allikas: ERR
