«Pisivarguste kõrval torkavad silma katsed viia poest välja enam kui 200 euro väärtuses kaupa, sealjuures ka pigem tavalisi tooteid, nagu kommid või kohv. Jääb mulje, et eesmärgiks on neid edasi müüa,» analüüsis ekspert.
Suurtes kogustes proovitakse varastada kallist alkoholi ja elektroonikat, aga ka kosmeetikat, maiustusi, juustu ja kohvi.
Teivase sõnul on keeruline majanduslik aeg andnud endast poevarguste näol märku juba varasügisest alates.
«Kasvanud on varguskatsete arv, rohkem proovitakse varastada korraga suuri koguseid ning vägivaldsete juhtumite hulk on lausa mitmekordistunud. Aastavahetuse nädalatel oli varguskatseid ligi 20 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, kusjuures varastada püütud kaupade summa oli sisuliselt poole suurem. Jaanuaris on korraga varastada püütavate kaupade kogused kerkinud 550 euro ligi, mida pole varem nähtud,» ütles turvajuht.
Hiljutistest kurioossematest juhtumitest tõi Teivas välja näiteks mitut ühes ja samas Tallinna poes toimunud katset varastada suures koguses juustu või ühe meesterahva katset varastada ligi 300 euro väärtuses kosmeetikat.
«Meelde jääb ühe varga jonnakus, et kanget napsu saada. Isik proovis varastada kahte pudelit konjakit, aga teda märkas poemüüja ja ajas ta poest välja. Aga möödus ainult 12 minutit ning sama isik proovis samast poest taas kahte pudelit sama konjakit varastada ja turvatöötaja pidas ta kinni,» rääkis Viking Security turvajuht.
Majanduslik olukord ja vargused on tihedalt seotud nähtused, mida tuleb hoolikalt analüüsida. Elukallinemine võib avaldada mõju varguste arvule mitmel viisil.
Esiteks võib majanduslik surve suureneda, kui inimeste igapäevaste elamiskulude tõus ületab nende sissetulekute kasvu. See võib sundida mõningaid inimesi otsima odavamaid viise, kuidas rahuldada oma põhilisi vajadusi. Kui alternatiivid on piiratud, võivad mõned inimesed pöörduda varguste poole, et hankida vajalikke kaupu ja teenuseid.
Teiseks, kõrgemad hinnad erinevatele tarbekaupadele võivad mõjutada inimeste majanduslikku olukorda. Toit, kütus, elekter ja transport on igapäevased vajadused, ja nende hindade tõus võib suurendada majanduslikku ebakindlust. Inimesed võivad püüda leida viise, kuidas oma kulutusi vähendada, ning mõned võivad kaaluda vargusi kui võimalust saada vajalikke esemeid taskukohase hinnaga.
Kolmandaks võib tööpuuduse kasv olla seotud majanduslike raskustega. Kui inimesed kaotavad töö, kaotavad nad ka sissetulekuallika. See võib viia majandusliku hädani ja sundida neid otsima alternatiivseid viise, kuidas oma elamiskulusid katta, sealhulgas vargusi.
Lisaks võib majanduslik ebavõrdsus, kus osa elanikkonnast kogub suurt rikkust, samas kui teised võitlevad vaesusega, tekitada ühiskonnas pingeid ja sotsiaalseid probleeme. Kui inimesed tunnevad end ühiskonna väljajäetutena, võivad nad muutuda vastuvõtlikumaks kuritegevusele, sealhulgas vargustele.
Seega võib öelda, et majanduslikud tegurid, sealhulgas elukallinemine, võivad mõjutada varguste arvu ühiskonnas. Oluline on jälgida majanduslikku stabiilsust ja sotsiaalset turvalisust, et vähendada majanduslikke pingeid ja seeläbi ka kuritegevust.
