Eesti poliitikamaastikul on viimasel ajal tõusetunud tuline debatt automaksu kehtestamise ja selle kogutava raha suunamise üle. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) on väljendanud toetust automaksuga kogutava raha suunamisele teede korrashoidu ja uute teede ehitamisse. See on tekitanud vastakaid seisukohti, kus rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) on väljendanud teistsugust lähenemist.
Kuula otse:
Akkermanni sõnul on tema seisukoht selge: “Riigi rahanduses ja eelarvestamises valitsevad oma koolkonnad ja mina olen kindlalt selle koolkonna esindaja, et kui meil on ühe või teise asja jaoks vaja raha koguda, siis me võiksime maksumaksjatelt küsida, et meil on raha vaja teede jaoks või ühistranspordi jaoks, jalgrattateede ehituse jaoks. Ja et selle jaoks me tõstame neid ja neid makse.”
Sellele järgnevalt on esitatud huvitav küsimus – kas kavandatava mootorsõidukimaksuga kogutav raha võiks minna teede ehitamisse ja hooldamisse? Akkermann on kindel, et see on üks mõistlik lähenemine: “Jah, ja hooldada sama moodi – teede hoolduseks kulub ju kusagil 200 miljonit aastas. Lisaks on vaja siiski ka teid ehitada, teede ehitusprojektid on pooleli. Euroopa Liidu raha teedeehitusele lõpeb, viimased lõppenud rahastusperioodi rahad on praegu ehituses – me peame hakkama oma riigieelarvest rohkem raha leidma teedevõrgu arendamise jaoks.”
Rahandusminister Mart Võrklaev on aga teisel seisukohal ning eelistab suunata automaksuga kogutava raha üldisesse riigieelarvesse. Selle seisukoha taga on mõte, et maksutulu kasutamine ei oleks seotud ühe kindla valdkonnaga, vaid oleks paindlikum.
Debatt automaksu teemal on saanud hoogu ka erinevate erakonna liikmete vahel. Akkermann märgib, et arvamuste erinevus on ootuspärane ning näitab erakonnasisest demokraatiat. Lisaks toetab Akkermann oma seisukohti uuringutega, viidates Arenguseire Keskuse uuringule, mille järgi fossiilsete mootorikütuste kasutamise vähenemisega võib kaasneda rahaline langus teede korrashoiu, ehitamise ja ühistranspordi subsideerimise valdkonnas.
Tema hinnangul on oluline ka Eesti maksukoormuse võrdlemine teiste riikidega, eriti nendega, kelle heaolutaset Eesti taotleb. “Suures pildis peab vaatama seda, et kui me tahame elada nagu Põhjamaades – Soomes, Rootsis, Taanis siin Euroopa Liidus – siis nende maksukoormused on kusagil 43 protsenti SKP-st ja meil on esialgu veel 33 protsenti,” rõhutas ta.
Kuigi automaksu kehtestamine ja selle kogutava raha kasutamine tekitab erimeelsusi, näitab see selgelt Eesti poliitilist mitmekesisust ning püüdlusi leida tasakaal erinevate valdkondade vahel. Akkermanni sõnul võiks rahandusministeerium mootorsõidukimaksu eelnõu valmis saada sügise alguses ning riigikokku võiks see jõuda septembris-oktoobris. Seejärel saab näha, kuidas poliitilised otsused kujundavad Eesti teede infrastruktuuri tulevikku.
Allikas: ERR
