Hiljutine skandaal Eesti poliitikas on toonud esile mitmeid olulisi küsimusi seoses peaminister Kaja Kallase juhtimisstiili ja valitsuse eetikaga. Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison (EKRE) on sellele tähelepanu juhtinud ning toonud esile kolm võimalust, kuidas panna Kallas vastutust võtma.
Madisoni sõnul on senine avalik arvamus Kaja Kallase suhtes olnud nagu hane selga vesi – poliitiliste skandaalidele reageeritakse tema poolt tihti passiivselt. Siin on kolm võimalust, mida Madison esile toob:
Esimene võimalus: Kallasele oleks kõige mõistlikum esitada lahkumisavaldus. Skandaal on nädalaga tekitanud suurt kahju, mõjutades Kallase mainet nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Parim samm oleks vabandada, tunnistada olukorra tõsidust ning astuda tagasi. See samm oleks vajalik, et kaitsta Eesti mainet maailmas.
Teine võimalus: Kallase koalitsioonipartnerid sotsidest ja Eesti 200-st peaksid aitama tal leida moraalse kompassi, mis on praegu kaduma läinud. Kui Eesti 200 tuli poliitikasse uue suuna näitajana, siis tuleks küsida, kas nad on valmis jätkama valitsuses isikuga, kes on valetanud ja kahepalgeline. Madison märgib, et Kallase väited ettevõtte Metaprint kohta on vastuolus ettevõtte juhi poolt öelduga, mis toob kaasa usaldusväärsuse kahtlused.
Kolmas võimalus: Kallas võib olla umbusaldatud, mis nõuab koalitsioonipartnerite toetust. See protsess võiks toimuda septembris pärast esimest riigikogu istungit. Madison märgib, et see võimaldaks teistel riikidel naerda Eesti üle, kes aktsepteerib tema arvates vastutust vältinud peaministrit.
Madison toonitab, et surve avaldamine Kallasele võib olla tõhus, eriti arvestades tema kehvade vastuste ja kriiside lahendamise võimekusega. Samuti juhib Madison tähelepanu president Alar Karise teravale kriitikale, kuid märgib, et presidendil puudub põhiseaduslik mandaat ministrite tagandamiseks.
Teises kontekstis on Mart Helme, Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees, väljendanud muret Kallase vastuse puudumise üle komisjoni kutsele. Helme sõnul rikub see riigikogu töö- ja kodukorra seadust ning tõstatab küsimuse Kallase suhtumisest parlamendi järelevalvesse. Helme juhib tähelepanu vajadusele vastata küsimustele ja esitada dokumente mitte ainult ametnikele, vaid ka ettevõtjatele.
Samuti tõstatatakse küsimus, kuidas käituda, kui kutsutud isikud ei soovi komisjoni istungile tulla. Helme arvates peaksid sellesse sekkuma õiguskantsler ja president ning rõhutab, et Kallas peab vastutuse võtma.
Korruptsioonivastase erikomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni ühisistungil tuleb arutlusele Venemaaga seotud äritegevus. Kallase otsus mitte osaleda istungil tekitab küsimusi tema avatuse ja vastutustunde kohta. Mart Helme sõnul on küsimusi palju ning ta soovib saada sügavamaid vastuseid, et mõista Kallase tegevust ja tema abikaasa rolli ettevõtetes.
Korruptsioonivastase erikomisjoni liige Eduard Odinets toob esile, et peaministrilt oodatakse ülevaadet olukorrast ning tema isiklikku seisukohta. Tema sõnul on oluline ka eetiline aspekt ning küsimused puudutavad mitte ainult juriidilist, vaid ka moraalset vastutust.
Teksti lugesin: Postimehest ja EestiPäevalehest
