Viimases silmatorkavas arengus väljendas NATO staabiülem Stian Jenssen arutelul Arendalis, et Ukraina võiks kaaluda osa oma territooriumist Venemaale loovutamist võimaliku lahendusena jätkuva konflikti lõpetamiseks. Vastutasuks väitis Jenssen, et Ukrainale võiks olla avatud NATO liikmesuse võimalus.
See julge ettepanek on kõlanud läbi kogu Euroopa, käivitades intensiivsed arutelud rahvuslike piiride terviklikkuse ja rahvusvaheliste liitude põhimõtete üle. Arvestades Venemaa ajaloolist ultimaatumit NATO-le enne sõja puhkemist, on Jensseni märkused eriti murettekitavad riikidele nagu Eesti, kellel on Venemaaga ühine piir ja kellel on pikaajalised mured oma territoriaalse suveräänsuse osas.
Ukraina võimalik territoriaalne loovutamine rahu ja turvalisuse liidu teel tajutakse paljude ukrainlaste poolt NATO poolt reetmisena. Territooriumi loovutamise väljavaade turvagarantiide vastu seab kahtluse alla territoriaalse suveräänsuse väärtuse kaasaegses geopoliitikas.
Eesti jaoks on see olukord häiriv. Riik, juba Euroopa Liidus ja NATO-sse kuuludes, on jätkuvalt õrnas seisundis. Kui kompromisse saab teha Ukraina jaoks, millised tagatised jäävad teistele riikidele nagu Eesti, eriti arvestades Venemaa varasemaid nõudmisi? Jensseni märkused viitavad võimalikule muutusele NATO strateegias ja tekitavad muret liikmesriikide pikaajalise julgeoleku pärast. Kuna Ida-Euroopa geopoliitiline maastik muutub üha keerukamaks, peavad riigid nagu Eesti uuesti hinnata oma seisukohti ja valmistuda kõigeks.
Ukrainas toimuvad sündmused ja selle kõrgete NATO ametnike viimased kommentaarid rõhutavad rahvusvahelise diplomaatia ettearvamatut olemust ja vajadust, et riigid jääksid valvsaks oma suveräänsuse kaitsmisel.
Allikas: Planet Pulsar
