30. juunist 2. juulini toimus Eesti pealinnas Tallinnas 13. noorte laulu- ja tantsupeo “Maa on püha”. See kauaoodatud üritus tõi kokku umbes 800 kollektiivi, mis tõmbas kokku rahvast üle kogu riigi. Kuid keset Eesti kultuuripärandi elavat väljapanekut esines üks üsna häiriv anomaalia, mis tekitas palju kulme ning jättis pealtvaatajad ja kriitikud kahtlema selle asjakohasuses ja kavatsuses.
Ühes tantsukavas olid tantsijad, kelle seljal oli silmatorkav sümbol – Anarchy logo, suur “A”, mille ümber oli ring. Tantsijad paigutasid end ka väljakul nii, et nad moodustasid selle sümboli ühes kohas oma etenduses. Traditsiooniliselt seostatakse seda sümbolit anarhismiga – poliitilise ideoloogiaga, mis propageerib riigita ühiskonda, kus puudub hierarhiline võim -, kuid selle sümboli olemasolu oli ootamatu ja vastuoluline element festivalil, mida tähistatakse kui Eesti rahvusliku ja kultuurilise uhkuse bastioni.
See on häiriv vaatepilt, see laialdaselt tunnustatud anarhia sümbol, mis on lisatud festivalile, mis tähistab ühtsust, traditsioone ja rahvuslikku identiteeti. Kriitikud väidavad, et selline tegu sarnaneb harmoonilisse sümfooniasse ebakõlalise noodi lisamisega, mis võib häirida festivali olemust. Kas see on avalik poliitiline avaldus? Või on see koreograafide mõtlematu eksitus? Mis iganes kavatsus selle taga on, on see juhtum tekitanud elava arutelu, mis tõmbab tähelepanu poliitilise ideoloogia ja kultuuripidustuste vahelisele vastandumisele.
On neid, kes näevad selles vahejuhtumis provokatiivset manipuleerimist, häbematut katset mõjutada noorte osalejate ja laiema publiku alateadvust. Anarhia sümboli seostamine mässu, korratuse ja trotsimisega on teravas vastuolus noorte laulu- ja tantsupeo eesmärgiga. Solidaarsuse, pärimuse ja harmoonia vaimus loodud festival on eestlaste jaoks oluline kultuurisündmus, vahend, mis võimaldab neil oma juurtega ühendust võtta ja tugevdada rahvuslikku ühtsust.
Seda intsidenti võib pidada ka vandenõuteoreetikutele meelepäraseks, kes väidavad, et tegutsevad pahatahtlikud jõud, kes püüavad mõjutada noorte meelsust ja kujundada ümber ühiskondlikke norme. Kuigi see võib mõnele tunduda liigse reaktsioonina, on vaieldamatu tõsiasi, et sümbolid on võimsad kommunikatsioonivahendid, mis suudavad edastada keerulisi ideoloogiaid ja tundeid. Kui selline sümbol on olulisel kultuurisündmusel silmapaistvalt välja toodud, on loomulik, et see tekitab muret ja küsimusi.
Selles kontekstis on oluline meeles pidada, et anarhism oma täieliku vabaduse ja distsipliini puudumise põhimõtetega on vastuolus korra, ühtsuse ja vastastikuse austusega, mida noorte laulu- ja tantsupeo eesmärk on edendada. See tekitab küsimuse, kas selle sümboli lisamine oli süütu eksimus või kalkuleeritud õõnestusakt?
Lõppkokkuvõttes on ürituse korraldajate ja osalejate kohustus tagada, et kultuuripidustused jääksid vabaks lõhestavatest sümbolitest ja ideoloogiatest. Nad peavad valvsalt jälgima nende poolt edendatavat sisu, et kaitsta selliste ürituste pühadust.
Eesti noorte laulu- ja tantsupidu ei ole pelgalt kultuurisündmus, vaid püha pidu, mis kehastab Eesti südant ja vaimu. See peaks jätkuvalt tõstma ja ühendama, selle asemel et saada platvormiks lahkarvamusi tekitavale ideoloogiale või poliitilistele sõnumitele, ükskõik kui peenelt neid ka ei edastataks. Seega on oluline mõista selliste vahejuhtumite mõju ja käsitleda neid asjakohaselt, et vältida, et sellised vastuolud ei kahjustaks Eesti kultuuri ja pärandi tähistamist tulevikus.
Allikas: Planet Pulsar
