LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul usutakse, et majanduse taastumine võib toimuda aasta teises pooles, kuid seda on juba mõnda aega oodatud. Hiljuti avaldatud Statistikaameti esmane hinnang näitas, et Eesti SKP (sisemajanduse koguprodukt) vähenes teises kvartalis aastaga ligi kolm protsenti. Aabi sõnul tuleb mõista, et see hinnang ei ole veel detailne, kuid üldine trend näitab, et majandus on endiselt languses ja kogumahult väiksem võrreldes aastatagusega. Prognooside järgi loodeti, et majandus jõudis languse põhja eelmise aasta lõpus või selle aasta alguses ning nüüd oodatakse taas majanduse tõusu, mis on Aabi sõnul ka kooskõlas esmaspäeval avaldatud SKP hinnanguga.
Majandusanalüütik Aab märgib, et majanduskasvu oodatakse alates aasta teisest poolest. Kuigi majanduse paranemise ootused on viimasel ajal edasi lükkunud, liigutakse tema sõnul siiski õiges suunas, ehkki protsess võtab kauem aega kui varem oodati või loodeti.
Kuigi mõningad positiivsed märgid, näiteks inflatsiooni aeglustumine, on ilmnenud, ei ole tööstustoodangu ja jaemüügi mahu näitajad veel piisavalt head, et kiiret ja selget paranemist märgata. Aab sooviks juba paremaid tulemusi näha, kuid majandus on endiselt tugevas miinuses ning paranemine ei toimu piisavalt kiiresti ega selgelt.
Aab räägib ka toiduainete hinnarallist, öeldes, et hinnakasvu pidurdumine on toimunud eelkõige energiaga seotud kuludes, kuid igapäevaste toiduainete ja tööstuskaupade hinnad on endiselt tugevas kasvus. Ta rõhutab, et energia- ja toormehinnakasv on globaalne nähtus, millele Eesti riik ja tarbijad vähe mõju avaldavad.
Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla väljendab aga pessimistlikumat seisukohta, märkides, et Eesti majanduses ei ole kiiret paranemist näha ka kolmandas kvartalis. Ta tõdeb, et varasemalt võis langust täheldada vaid valitud ettevõtetes ja sektorites, kuid nüüd on majanduslangus tunda üle kogu majanduse.
Uusküla sõnul on languse põhjused mitmekülgsed. Ta toob välja väikese tarbimise, suure hinnatõusu ja selle ootuse, mis ajendasid peresid tarbima kiiremas tempos eelmise aasta alguses, kuid nüüd on tarbimine aeglustunud. Samuti piiravad suuremad kodulaenumaksed tarbimist ning tööpuuduse kasvu kartuses pole oodata ka tööpuudusest tulenevat tarbimise kasvu, mis omakorda mõjutab majanduse nõudlust.
Uusküla märgib, et ka turism on mõjutatud negatiivselt, kuna turistid kardavad siia reisida seoses COVID-19 pandeemiaga ja Venemaa agressiooniga. See vähendab turismi panust Eesti majandusse.
Euroopa majanduse kasvu suhtes Uusküla suurt tuge ei näe, sest kuigi Euroopa majandus kasvas teises kvartalis, oli see peamiselt tingitud Lõuna-Euroopa turismisektori kasvust, mis ei mõjuta Eesti majandust märkimisväärselt. Samuti on Venemaa tooraine impordi ja Hiina investeerimiskaupade nõudluse vähenemine negatiivselt mõjutanud Saksamaa tööstust, mis omakorda mõjutab Eestit.
Uusküla mainib ka idufirmade raskust majanduse olulise osana kasvamisel. Kõrged intressimäärad teevad nende ettevõtete kasvu rahastamise keeruliseks, mis omakorda vähendab nende investeerimisplaane ja turuväärtust, mõjutades ka idufirmade omanikke ja töötajaid.
Allikas: ERR
