NATO liidrid jätsid Vilniuse tippkohtumisel Ukraina liikmelisusele konkreetse lubaduse andmata
Hoolikalt korraldatud Vilniuse tippkohtumisel 11. juulil hoidusid NATO juhid vastamast Ukraina palvele anda konkreetne kohustus seoses tema võimaliku ühinemisega Lääne sõjalise liiduga.
Vilniuse deklaratsioonis, mis oli NATO liikmete vahel peetud kuude pikkuste intensiivsete läbirääkimiste tulemus, ei täpsustatud kuupäeva ega otsest kutset Ukrainale alliansiga ühinemiseks, nagu Kiiev algselt lootis.
Tippkohtumise kommünikees jõuti vaid üksmeelele selles osas, et Ukrainale võidakse esitada kutse alliansiga liitumiseks, “kui kõik liitlased on sellega nõus ja tingimused on täidetud”. NATO peasekretär Jens Stoltenberg jäi aga ajakirjanike küsimuse peale, milliseid tingimusi liikmeks saamise kohta täpsustada, ebaselgeks.
Arutelus osalenud diplomaatiliste allikate sõnul ei antud nende tingimuste kohta täpsustusi, sest NATO juhid ei jõudnud nende täpses sisus kokkuleppele.
Sisuliselt ei ületa deklaratsioon keeleliselt 2008. aasta Bukaresti deklaratsiooni, milles liikmed “leppisid kokku, et Ukraina saab NATO liikmeks”, nagu mitu NATO juhti märkis.
Kuigi NATO juhid lubasid “jätkata Ukraina toetamist ja läbivaatamist koostalitlusvõime ja vajalike täiendavate demokraatlike ja julgeolekusektori reformide osas”, nõustusid nad ka loobuma nõudest, et Kiiev peab kinni pidama liikmeks saamise tegevuskavast. See loobumine, mida paljud NATO diplomaadid peavad “žestiks”, on mõeldud selleks, et kõrvaldada võimalikult palju takistusi ühinemisprotsessis.
Stoltenberg pakkus välja, et see kohustus lihtsustab ühinemisprotsessi, muutes Ukraina liikmelisuse poliitilise otsuse küsimuseks. “See muudab Ukraina liikmelisuse tee kaheetapilisest protsessist üheetapiliseks,” kommenteeris ta.
“NATO ei ole kunagi varem kasutanud tugevamaid sõnu seoses liikmelisusega,” lisas ta.
Pakett sisaldas ka mitmeaastast sõjalise abi paketti Ukrainale (UCAP), et aidata kaasa Ukraina julgeoleku- ja kaitsesektori reformile. Lisaks hõlmas osa kokkuleppest NATO-Ukraina nõukogu loomist suhete “moderniseerimiseks”.