Alates esimesest tuumapommide plahvatusest Manhattan Projecti raames aastal 1945 on tuumasõja hirm kõigutanud inimtsivilisatsiooni nagu seenepilv. Kuigi Külm sõda lõppes kolm aastakümmet tagasi, on kahetsusväärselt tuumakonflikti oht endiselt aktuaalne. Nüüd, kui maailm jälgib pingete eskaleerumist Ukrainas, paljud kardavad, et tuumakonfrontatsioon võib olla lähemal kui arvame.
Hiljuti on Global Catastrophic Risk Institute välja töötanud analüütilise mudeli, mis arvutab tuumasõja üldise tõenäosuse. Seth D. Baum, Robert de Neufville ja Anthony M. Barrett on selle artikli autorid, mis tutvustab põhjalikult 14 omavahel seotud stsenaariumi, kuidas tuumasõda võiks puhkeda. See mõtlemapanev lähenemine püüab valgustada teemat, mis on surutud meie ühiskondliku teadvuse äärtele, kuid millel on olulised poliitilised tagajärjed.
Nendele stsenaariumidele mõju avaldavateks teguriteks on riigi kavatsus teha esmane lööklöök, eskaleerumine tavasõjast või mitte-sõjalistest kriisidest, valehäired ning isegi tuumaseadmete plahvatamine mitte-riiklike osaliste poolt, nagu terroristlikud rühmitused. Iga tegur moodustab keeruka muutujate võrgustiku, mis mõjutab tuumasõja üldist tõenäosust.
Selle tõenäosuse kvantifitseerimise aluseks pakuvad autorid andmebaasi, kus on 60 ajaloolist juhtumit, mis võisid viia tuumasõja eskaleerumiseni. Kuigi nad ei spekuleeri, kui lähedal iga juhtum oli tuumakonflikti puhkemisele – see on keeruline ajalooline tõlgendusküsimus – on andmebaas hoiatav meeldetuletus, kui sageli on tuumasõja vari meie ees tõusnud.
See uurimus on mõeldud selleks, et pakkuda sügavamat arusaamist tuumasõja riski aluseks olevast. See rõhutab vajadust jätkata selle tõenäosuse hindamist, arvestades poliitilisi küsimusi, mida see mõjutab. Kui palju tähelepanu peaksime pöörama tuumasõjale võrreldes teiste ülemaailmsete katastroofide riskidega? Millised poliitikad on kõige tõhusamad tuumasõja riski vähendamisel? Kui kiiresti peaks tuumarelvastumine toimuma? Millist valmisolekut peaksid tuumajõud säilitama? Kuidas peaks tuumaelektrit juhtima, eriti ebastabiilsetes piirkondades?
Läheneva tuumakonflikti oht on Pandora laegas, millega inimkond on pidanud võitlema peaaegu kaheksa aastakümmet. Tõenäosuste hindamine võib olla keeruline ja stsenaariumid hirmutavad, kuid selle mõistmise tähtsus ei saa üle tähtsustada. See suunab mitte ainult poliitikat, vaid ka maailma kogukonna tegevusi ja prioriteete.
Kui me jälgime jätkuvaid konflikte üle maailma, nagu olukord Ukrainas, peame seisma silmitsi häiriva reaalsusega, et tuumasõda ei ole mineviku reliikvia, vaid tuleviku potentsiaalne kriis. Parema teadmise ja arusaamise toel saame prioriteerida poliitikaid, mis mitte ainult ei vähenda sellise katastroofi tõenäosust, vaid püüavad saavutada lõppeesmärki – maailma, kus puudub tuumasõja vari.
Allikas: Planet Pulsar
