Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeriüle 23. juunil 1919 ja see on ka “eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest.” (Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934).
Võidupüha on eraisikutele kohustuslik lipuheiskamise päev. Võidupüha tähistamine on tseremoniaalselt seotud jaanipäeva tähistamisega 24. juunil.
1919. aastal Vabadussõja päevil käis Punaarmee vägede väljalöömine Eesti ja Läti aladelt. Mai lõpuks vabastati Eesti punastest. Lätis oli Landesveer võtnud oma ülesandeks bolševikud ka sealt välja lüüa. Landesveer oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis. See moodustati Läti baltisakslaste algatusel ja sinna kuulusid baltisakslastele lojaalsed inimesed. 2. juunil 1919 kohtusid punaseid taga ajavad Eesti väed Põhja-Lätis lõunast tulnud sakslastega. Kuigi eesmärgid olid sarnased, sakslased eestlastes liitlasi ei näinud ja algas lahingtegevus.
23. juunil 1919 andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et sel päeval “saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud.”
16. veebruaril 1934 otsustas Riigikogu muuta 23. juuni riiklikuks pühaks. Võidupüha tähistati peamiselt kohalike pidudega, erandiks oli vabariigi 20. juubeliaasta 1938, kui XI üldlaulupeo puhul võeti võidupüha pühitsemine suurejooneliselt ette Tallinnas. Vabaduse väljakul toimunud paraadil osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred, kokku 16 000 inimest.
23. juunil 1940 muudeti Võidupüha Vabariigi Presidendi dekreediga Vabaduspühaks.
Uuesti sai võidupüha pidama hakata pärast Eesti riiklikku taasiseseisvumist. 1992. aastal oli kaitseväelaste pidulik rivistus Kadrioru lossi aias. 1993. aastal toimus Eesti kaitsejõudude pidulik rivistus kõigepealt Tallinnas, kus õnnistati ja anti üle lipud kaitseväe üksustele. Tartus rivistusid kaitsejõudude üksused Raekoja platsile. President Lennart Meri pidas seal kõne, milles teatas, et tegi kaitsejõudude juhatajale kindralmajor Aleksander Einselnile ülesandeks võidupüha paraade korraldada vaheldumisi kõigis Eesti linnades.
Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha. 24. juunile eelnevat 23. juuni päeva nimetatakse jaanilaupäevaks ja nendevahelist ööd jaaniööks, seda tähistatakse Eestis, Lätis ja põhjamaades jaanituledega.
Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kirikus tähistatakse sel päeval Ristija Johannese sünnipäeva.
Eestis on jaanilaupäev ja jaanipäev riigipühad. Alates 1934. aastast peetakse jaanilaupäeval Eestis Võidupüha, mis tähistab Eesti vägede võitu Vabadussõjas Võnnu lahingus 23. juunil 1919 Landeswehri üle. President Lennart Meri ettepanekul peetakse 1993. aastast Võidupüha paraade vaheldumisi kõigis Eesti linnades.
Rahvakalendris on jaanipäev iidne püha, jaaniõhtut ja -ööd peetakse Eestis laialdaselt jaanituledega, millel olevat maagiline puhastav toime ning sümboolne seos pööripäeva ja päikese kõrgseisuga. Sel puhul on kombeks korraldada nii rahvapidusid kui ka tähistada püha sõprade ja tuttavate keskel väiksemate lõkkeõhtute või grillimisega koduaias või looduses. Tänapäevalgi on jaanipäev eestlaste jaoks üks aasta tähtsamaid pühi, mida ka välismaal viibides teistest sagedamini tähistatakse.
Niinimetatud kesksuvepüha (inglise keeles midsummer), mille nimetust seostatakse Euroopas vahel ka Johannese nimega, peavad tänini paljud rahvad, ehkki selle tähtsus kultuuriti varieerub. Näiteks on eesti keeleski avaldatud rumeenia kirjaniku Mircea Eliade romaan “Jaaniöö”. Samas Eestis ja Skandinaavias peetakse jaanipäeva vahetult pärast suvist pööripäeva ehk suve alguses, üldse mitte kalendaarsel kesksuvel. Küll aga tähendab jaanipäev, et Eesti laiuskraadil on sellel ajal aasta pikimad (valged) ööd.
Allikas: wikipedia
