Facebook postitus: Moonika Helme
Eurobürokraatide hinnangul renoveerivad eurooplased liiga aeglaselt oma kinnisvara. Kuna hoonete kütmisele läheb eri Euroopa arvutuste järgi kuni 40% liidus kasutatavast energiast, on leitud, et abi saaks seadusest, mis paneks inimesed sundkorras kinnisvara renoveerima.
Selle direktiivi vastu on arvamust avaldanud Eesti Omanike Keskliit, mille hinnangul ähvardaks direktiivi vastuvõtul sundrenoveerimine peaaegu pooli Eesti elamuid (ca 350 000 elumaja) ja seda juba järgmise kümne aasta jooksul. Omanikud saatsid Eesti eurosaadikutele märgukirja, milles nimetasid Euroopa Liidu plaani sisuliselt ebarealistlikuks. Omanike liidu juht Andry Krass märkis, et Euroopa Komisjonis 2021. aastal koostatud algne ettepanek on ITREs kulude poolel paisunud vähemalt kolmekordseks, samas kui vajalikud toetusmehhanismid puuduvad.
«Kõigi hoonete D-taseme energiatõhususe saavutamine 2032. aasta lõpuks pole mingil moel võimalik tingimustes, kus juba praegu napib renoveerimistoetusi. Veelgi enam, ennaktempos renoveerimiste peale surumine loob olukorra, kus hoonete soojapidavuse nimel tuleb vahetada fassaadid ja küttesüsteemid ka siis, kui muidu nende muutmiseks otsest vajadust polegi või tuleb renoveerida hooneid, mis oleks mõistlik kasutusest hoopiski kõrvaldada,» ütles Krass. «Eesti Omanike Keskliit on seisukohal, et liikmesriikidel tuleb tagada piisav otsustusõigus ja võimalus ise valida eesmärkide saavutamiseks sobivaimad vahendid, et oma inimesi mitte ajada veel suurematesse rahalistesse raskustesse,» lisas Krass.
Mitmel pool Euroopas on koduomanikud uue direktiivi tõttu tagajalgadel. Soome leht Ilta-Sanomat kirjutas pikalt, et mõte sellest, kuidas eurodirektiiviga kirjutatakse ette, mida teha tuleb, inimestele ei meeldi. Sealne eurosaadik märkis aga, et on ebatõenäoline, et seaduse tasemel üksikisikule sätestada saab, mida ta kinnisvaraga teha tohib. Taloussanomat küsis 2000 lugeja käest, mida nemad direktiivist arvavad ning reaktsioon oli pehmelt öeldes negatiivne. Inimesed ütlesid, et eurodirektiivi täita tahtes poleks võimalik vanu loodusliku isolatsiooniga palkmaju alla 100 000 euroga renoveerida ning inimesed viitasid, et vanemate majade hinnad peaksid siis väärtusetuks muutuma, sest need ei vasta Brüsseli nõuetele.
Kuidas käib protsess
1) 14. märts: direktiivi hääletatakse Euroopa Parlamendis
2) jätkub direktiivi arutelu Euroopa tasandil kolmepoolsetel läbirääkimistel parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel
3) arutelud riiklikul tasandil
Mida arvavad Eesti eurosaadikud
Riho Terras Isamaast, kes kuulub tööstuskomisjoni, väljendab end direktiivi osas teravalt: «Energiatõhususe direktiiv (EPBD) kehtestab renoveerimissunni, mis õõnestab Euroopa põhiõiguste hartas sätestatud õigust omandile,» ütles Terras.
Terrase sõnul jätab direktiiv vastamata lihtsale küsimusele: kui direktiiv paneb omanikule renoveerimiskohustuse, siis kust see raha renoveerimiseks võetakse? «Eriti karm on kohustus, et renoveerimata kinnisvara ei tohi välja üürida. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Direktiiviga sisuliselt keelatakse omanikel õigus oma vara käsutada,» sõnas Terras.
Terras näeb veel direktiivi varjukülgi:«Sundrenoveerine toob endaga kaasa kindlasti hinnatõusu, sest lühikesel ajaperioodil tekib kinnisvaraturul tohutu nõudlus, millele pakkumine järele ei jõua. Lisaks sunnib kohustuse kehtestamine suuremaid investeeringuid tegema EL-i liikmesriike, mis asuvad põhja pool, sest siinses kliimas on energiakulud paratamatult suuremad. See tekitab teatud liikmesriikidele tunduvalt suuremad kohustused ning soodustab seega ebavõrdsust,» leidis Terras.
Reformi saadik Andrus Ansip ütles, et tema seisukoht antud direktiivi osas on veel kujunemisel, kuid ta peab teemat väga oluliseks. «Ma ei ole otseselt seotud hoonete energiatõhususe direktiivi üle peetavate läbirääkimistega ja ka Uueneva Euroopa fraktsiooni seisukohti pole veel selle direktiivi osas kujundatud. Kui direktiiv näeb ette mingeid sanktsioone, näiteks keeldu ilma vajaliku energiaklassita hoonet välja rentida, hääletavad ilmselt paljud meie fraktsiooni liikmed ettepanekule vastu,» sõnas Ansip. « Ma ei usu direktiivi võimesse kohustada eraomanikku oma maja soojapidavust parandama, aga minu eelhoiak kavandatava direktiivi suhtes on lootusrikas. Kindlasti tuleks hoiduda liigsest bürokraatiast ja võibolla kellegi peas mõlkuvatest sanktsioonimõtetest. Energiat raiskavate hoonete omanikud on juba niigi kõrgete energiahindadega karistatud ja mingeid täiendavaid sanktsioone neil vaja ei ole. Kuid direktiiviga kaasnevast kordineeritud lähenemisest ja 150 miljardist eurost võib majaomanikele siiski abi sündida,» rääkis Ansip.
Ansip meenutas, kuidas aastaid tagasi oli Euroopas vastuseis hõõglampidelt LED-valgustitele ülemineku vastu. «Praeguses energiakriisis ei julge enam keegi öelda, et LED valgustitele üleminek oleks olnud rumalus. Elektripirnidest otsitakse energiasäästu isegi sõjas laastatud Ukrainas. Seal vahetatakse Euroopa Liidu toel välja 50 miljonit hõõglampi LED valgustite vastu ja sellega hoitakse kokku ühe tuumareaktori poolt toodetav energia. Usun, et on vähe neid, kes peavad hoonete soojapidavamaks muutmist rumaluseks.»
«Peaaegu iga kuues hoone Euroopas on kõige kehvemate tõhususnäitajatega (G-energiaklass) ja neid hooneid on igas riigis. E-energiaklassi jõudmisel oleks energiasääst kaks kolmandikku renoveerimiseelsest tasemest. Vaatamata sellele, et Eestis on juba paarikümne aasta jooksul investeeritud oluliselt hoonete energiatõhususe suurendamisse, ei kannata hoonete energiatõhusus Soome sarnaste hoonetega võrdlust välja. Eestis kulub endiselt sama pinna kütmiseks pea kaks korda rohkem energiat kui Soomes, ehkki tunnetuslikult võiks ju arvata, et meist põhjapoolsemas Soomes kulub hoonete kütmiseks rohkem energiat,» ütles Ansip. Tema sõnul tasub hoonete energiatõhusaks renoveerimine tasub ennast ära, kuna saadav energiasääst on üldjuhul mitu korda suurem hoone energiatõhususe parandamiseks vajalikust investeeringust. «Kui jätkame seni nagu praegu, ilma renoveerimata, on koduomanike energiakulud tohutud ja energiahindade tõus kasvatab kulusid veelgi. Halvimate tõhususnäitajatega hoonete elanikel on muidugi kõige raskem ja neil pole reeglina ka vahendeid hoonete remontimiseks. G-energiaklassi kuuluv maja tarbib keskmiselt umbes kümme korda rohkem energiat kui energiasäästuhoone või heiteta hoone,» rääkis Ansip.
Terras toob aga välja energiasäästu-argumendi peamise mure: «Sundrenoveerimise toetajad väidavad, et meetme maksumus ei ole oluline, sest pärast on energiaarved väiksemad. Kuid juba täna on koduomanikel vabadus enda kinnisvara renoveerida. Põhjus, miks seda kõike ei tehta peitub ressursside puuduses. Seda suurimat probleemi sunni kehtestamine ei lahenda. Selle asemel tekitatakse inimestes suurem umbusk EL-i vastu. Selleks, et eesmärke saavutada on vaja motivatsiooniskeeme ja toetusmeetmeid, mitte käske ja keelde,» ütles Terras.
Mis saab kardetud survemeetoditest – erinevates direktiivi versioonides on käinud läbi, et kes ei suuda hoonet teatud energiaklassi renoveerida, ei tohi oma kinnisvara näiteks välja üürida või ära müüa. Siin ütles Terras, et direktiivist on hetkel algselt ette nähtud karistused küll välja võetud. Aga on üks aga:«Samas on Euroopa Liidu Nõukogu positsioonis karistused jätkuvalt ette nähtud. Kui neid karistusi hetkel ei rakendata siis kardetavasti viiakse need sisse 2027. aastal. Just seetõttu tuleb sellele direktiivile juba praegu vastu seista,» sõnas Terras. «ELi ja Eesti poliitikud peavad mõistma, et kliimaeesmärkide täitmiseks on vaja inimeste toetust ning selleks tuleb austada meie põhiväärtusi. Eraomand on püha ning ülevalt alla tulnud sunni- ja ähvardusmeetmetega me tulemust ei saavuta.»
Facebook postitus lehel: Moonika Helme
